sexta-feira, 13 de março de 2015

Lalais Agora kedas , Hakarak avansa an iha Journalismo?

Vaga Servisu Via TOLAS Oecusse


Posisaun                     : TOLAS Regional Online Correspondent
Responsabel ba          : TOLAS Chief of News Production


Transformasaun sociedade ida hahu dadauk iha Teritoriu Regional Autonomia Oecusse iha 2015, investementu Liu husi Zona Especial no Economia Social no Merkado sei sai dalan boot ba hakbiit desenvolvementu feto no mane nia moris iha aspektus oin-oin

TOLAS hanesan media online promove justice social no transformasaun politika liu husi nia programa oin-oin oras ne'e buka hela professional tekniku ida ba posisaun : Regional Online Corespondent

Base ba Residensia Oecusse deit  ( sei karik hela iha Liur, permiti atu muda no hela fali iha Regiaun Oecusse )

Criteria Kualifikasaun maka hanesan tuir mai :
  1. Avansu hakerek notisias lian Tetum ( 500word/pagina)
  2. Abilidade hasai foto HDR ( se uza Mobile persiza uza android or IOS)
  3. Abilidade intervista, gravasaun, no transfere ba dropbox Tolas kada lokraik tuku 5 PM oras Oecusse
  4. Abilidade atu uza internet iha liman (mobile internet )
  5. Diak liu tan sei bele koalia Baikenu, Tetum, Indonesia, English no Portuques
  6. Sertifikadu iha uza Blogger Layout ou Bloger Design husi treinamentu ruma
  7. Interese atu servisu la tuir oras, flexible no planu basea ba indikador ‪#‎numeru‬ notisias
  8. La afilia ho organizasaun seluk, inklui media seluk no liu liu laiha dupla funsaun


Salariu : Entre $225.00 - $250.00  depende kualifikasaun no referensia



Benefisiu seluk :


1. Kapasitasaun ba pesoal iha kada fulan 6 ba treinamentu 1-2
2. Aksesu ba pakote Mobile Internet ate NetBoot Light (1.5 GB) kada fulan
3. Hafoin pasa permeiru mensal sei iha aksesu diak liu tan ba Benefisiu seluk ne'ebe oferese ona tuir kontrakto


Se ita iha interese atu servisu ho ami, haruka ita nia email mai ami, tolasoecusse@gmail.com
Hafoin ita haruka ita nia pedidu, TOLAS sei responde hodi husu hatan ba formulariu prekualifikasaun nian iha lian Tetum ne'ebe sei rekolha informasaun ita nian no persiza hetan asinatura husi pelu menus ema nain 2 hanesan referencia


Lapersiza haruka CV no ijaah, hatan deit ba perguntas sira iha Formulariu pre kualifikasaun nian no sei hetan fali kontakto hodi tuir Skype meeting iha tempo ne'ebe sei determina hamutuk antes 27 de Marsu.


Sira ne'ebe hatama pedido depois de 27 de Marsu 2015 sei lakonsidera atu hein sira nia resposta fali.


Informasaun klaru liu tan bele email ba : tolasoecusse@gmail.com


Deadline ba hatama aplikasaun por eskrita electronica deit antes 27 de Marsu 2015  antes tuku 5 Lokraik oras Timor Leste ( lasimu hard copia)

quinta-feira, 13 de junho de 2013

Visita Dr.Mari Alkatiri iha Indonesia kontinua konsulta ba ZEESM

TOLAS, Jakarta- Reportagem-Leonia Monteiro

Dr Mari Alkatiri no komitiva kontinua halao visita konsultasaun iha Jakarta hodi hasoru malu ho empresarios nasional sira iha Indonesia relasiona ho ZEESM ne'ebe sei halao iha Oecusse.
Iha Visita foin lalais Dr.Mari Alkatiri mos halao sorumutu ida ho Aburizal Bakrie nudar Prezidenti Partidu Golkal ne'ebe konhesidu hanesan empresariu Nasional iha ninia edifisiu iha Jakarta foin lalais iha 11 Junu 2013.
 
 
Iha loron tuir fali iha 12 Junu 2013, Dr Mari Alkatiri mos halao sorumutu ho Kamar Dagang dan Industri ka KADIN Indonesia hodi apresenta programa Master Plan ZEESM ba investor sira nebe kuaje halibur hamutuk iha membrus KADIN husi teritorio Indonesia tomak.
 
Liu husi ninia konta privadu Twitter, iha 11 Junu Politiku nomos economista ne'e hateten katak " Konsepnya cukup menarik&berharap pemerintah & pengusaha Indonesia mau bekerjasama...."
 
Liu tan, ema numeru permeiru iha Partidu GOLKAR ne'e mos hatutan tan katak " sebab Indonesia adalah negara yang penting bagi Timor Leste."
 
Aburizal Bakrie@aburizalbakrie11 Jun
Konsepnya cukup menarik&berharap pemerintah&pengusaha Indonesia mau bekerjasama. Sebab Indonesia adalah negara yg penting bagi Timor Leste.
 
 

Inkontru Nasional husi Dr.Mari ho KADIN iha Indonesia ,Jakarta, Junu 12-2013

 
 Tuir planu Komitiva Dr Mari nian mos sei halo visita ba Baten Indonesia hodi hare besik investementu ne'ebe oras ne'e lao dadauk iha ilha neba.
 


quinta-feira, 23 de maio de 2013

Apresentasaun Master Plan ZEESM iha Oecusse husi Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri



Oecusse Husi TOLAS

Ema kuaje atus ba atus halo nakonu salau inkontru Parokia Nossa Senhora do Rosario Oecusse nian iha Numbey ohin dader hodi rona apresentasaun direta husi Dr Mari Alkatiri Eis Primeiru Ministru RDTL kona ba master plan Zona  Espesial Ekonomia Sosial de Merkadu ba Oecusse ka ZEESM.

Apresentasaun nebe lidera husi Dr. Mari Alkatiri ne'e tuir TOLAS nia observasaun antes nee hetan antusiamu makaas husi komunidade nebe hatoo sira nia hanoin liu husi linha komuniasaun sosial hanesan liu husi facebook no blogspot seluk.

Iha visita hodi apresenta Master plan ne'e Dr. Mari Alkatiri konvida Oecusse oan tomak atu fo hanoin, tau hamutuk ideas hare ba future Oecusse atu sai saida ho planu ida ne'e.

Dr. Mari hateten liu tan katak ne'e mehi furak duni, maibe mehi nee so bele realiza wainhira ita hotu servisu hamutuk. Parte seitor Privadu serivu hamutuk ho governu inklui Oecusse oan hotu tengke servisu makaas liu tan, prepara rekursu humanu nebe naton hodi kontribui ba desenvolvementu ida ne'e.

Partisipa iha sorumutu ida ne'e mayoria representante husi suku, sub distrito, adminsitrasaun distrito, departementos sira nia dirijentes no mos sociedade sivil.

RO Atraza, MTK Fo Xamada ba Kompania Sagitarius




Husi  Florencio Ximenes

Dili, Ro Ilha Mandarin ne'ebe govenru kontratu hodi subtitui ro Nakroma ba halo manuntensaun iha Indonesia maibe dadaun ro refere seidauk mai atraka iha portu Dili.
Nune'e Governu liu husi Ministeriu Transporte no Komunikasaun bolu ona xamda ba kompania Sagitarius atu bele subtitui lalais ro Nakroma nebe ba halo manuntensaun iha Indoensia.
Vise-Ministru Transporte no Komunikasaun Flavio Cardoso Nenes hatete, parte governu bolu xamada ona ba kompania Sagitarius hodi hatene defikuldade saida mak sira hasoru dadaun ne'e.

" Ita bolu ona kompania nebe responsabiliza ba ro hodi troka ro Nakroma ba halo manuntensaun atu hatene difikuldade para governu esforsu ajuda kompania ne'e hodi lori ro Ilha Mandarin ne'e lalais." dehan nia iha knaar fatin Kaikoli horiseik.

sexta-feira, 10 de maio de 2013

Master Plan Oe-Cusse; “Portu-Aeroportu Faze Primeiru”


,

Jornal Timor Post - Sesta-Feira, 10 Maiu 2013

Prioridade infraestrutura ba primeira faze iha programa no master plan (Planu Boot) zona espesial iha Oe-Cusse maka portu no aeruportu.

“Ita tau perioridade uluk iha portu no aeroportu tanba wainhira atu implementa infraestrutura iha area seluk ita presiza hatama sasan, tanba ne’e area rua ne’e mak perioridade uluk atu harii,” informa eis primeiru Ministru (PM) ne’e ba jornalista sira, Kinta (09/5) iha rezidensia Farol, wainhira prepara atu hala’o ninia vizita ba Oe-cusse hodi koalia ho komunidade Ou-cusse.

Nia hatutan, husi area rua ne’ebe perioridade ne’e ninia item la hanesan, purtantu, infraestrutura ba portu kona ba kustu 120 mill Euro, no Aeroportu ninia kustu 160 Mil Euro.

“Maibe kustu sira ne’e laos estimasaun governu Timor nian, ita foti kustu sira ne’e husi estimasaun rai liu nian, ne’eduni, ita halo komparasaun ba ita nia rain kustu kiik,” nia sublina. Entertantu, koalia kona ba kompania hira mak sei fo apoiu konstrusaun ba infraestrutura iha zona espesial ne’e, Alkatiri informa iha kompania barak mak sei tama, sira mai husi Eropa no Azia.

Nune’e mos, Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri iha tempu badak sei hala’o workshop (Seminariu) hodi koalia ho komunidade Oe-Cusse oan. Molok hasoru malu ho komunidade sira iha Distritu Oe-cusse, iha mos grupu avansadu ida ne’ebe apoiu Alkatiri sei lao uluk hodi prepara ajenda no programa sira, atu nune’e seminariu refere la’o ho diak.

“Hau halo enkontru dala hira ona, laos deit ho governu maibe halo mos ho Oe-cusse oan sira iha Dili ne’ebe apoiu husi Ministeriu Estatal para atu tun ba Oe-Cusse iha semana ne’e,” hateten Alkatiri iha ninia rezidensia Farol, Dili. “Hau sei koalia ho autoridade sira hanesan administrador, lider tradisionais, komunitariu no veteranu sira,” nia hatutan.

Liu husi Prezensa ne’e, Alkatiri mos sei halo vizita ba fatin lubuk ida tanba projeitu ne’e integradu ne’ebe sei kobre area lubuk ida, tanba ne’e, Alkatiri hateten, nia tenki halo vizita ba fatin sira ne’e para atu haree besik liu tan kondisoens iha fatin sira ne’e, zona espesial refere iha area 17 mak sei realiza iha ne’eba.

Area infraestrutura sira ne’e sei fahe ba parte rua, ida, ba infraestrutura publikus no ida seluk infraestrutura privadus, infraestrutura publikus preokupa area 23 kompostu husi aeroportu, porto komersial no relreiu, portu ba peskas, sentral produsaun enerjia, redi varia rejional, sentral mini hidrikas, sentral eolokas, sentral fotovoltaikas, sentral biomassa, tratamentu agua, tratamentu esgostos, tratamentu residues, area desportiva, edifisiu administrative ZEESM, habitasoens realojamentu, instalasaun para polisia, instalasaun ba bombeiros, matadouro, merkadu abastesedor, distribuisaun enerjia, distribuisaun gas, telekomunikasoens, no vias de komunikasaun.

Nune’e mos husi infraestrutura privadu perkore, ospital, rehabilitasaun ospital atual otel Resort, Otel negosiu, aparthoteis, eskolas, habitasaun, eskritorius, Zona komersial/merkadu, sentru kultura, sentru espiritual, sentru formasaun, universidade, industria, korreius, no sentru trasnporte.

Infraestrutura ne’ebe sei hala’o iha zona espesial ne’e la’os deit governu meska mak sei kaer maibe iha mos emprejariu estranjeirus lubuk sei involve iha laran. Tanba ne’e, ita hahu agora halo aprosimasaun uluk ho komunidade Oe-Cusse oan sira iha Dili inklui mos sira iha enclave rasik para bele hatene benefisiu husi planu Master ne’e bele fo benefisiu ba ema hotu, tuir nia katak antes atu hahu prosesu implementasaun master plan ne’e hodi bele fo benefisiu ba ema hotu, tuir nia katak, antes atu hahuprosesu implementasaun Master Plan ne’e tenki iha uluk estudu ida ne’ebe klean hodi haree husi impaktu social no ekonomiku, ambiente no mos cultural.

quarta-feira, 8 de maio de 2013

21 Maiu Agora Dr. Mari Alkatiri sei visita Oecusse

Quarta-feira, 8 de Maio de 2013

“Alkatiri: Master Plan Oekusse Sei Kombate Pobreza”

.

Jornal Independente - Kuarta-Feira, 08 Maiu 2013

Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri hateten, planu master Plan ba Zona espesial ekonomia social merkadu Timor Leste no projeitu pilotu Distritu Oecusse sei halo fundu dezenvolvimentu no kombate pobreza, tanba projeitu ne;e integradu global.

“Retornu ba politiku iha, ekonomiku iha, retornu finanseiru iha no retornu social boot, tanba projeitu nee integradu global,” dehan nia iha farol, Dili (7/5). Nia sei prepara planu no programa inklui dezenu ba master Plan zona espesial ekonomiku merkadu ba projeitu iha Distritu oekusse no Dsitritu seluk ne’ebe halo ho dezenu tekniku internasional.

“Planu no programa barak maka tama hanesan projeitu iha area agrikultura, saide, empregu traballhu no projetu seluk, maibe seitor ida-idak mak sei kaer,” tenik nia. Nia hatutan, Master Plan hanesan dezenu atu hari sidade foun ne’ebe ema rihun 30 to’o rihun 50 mak hela iha ne’eba, ho eskola, ospital, universidade, portu n o aeroportu nivel internasional.

Orsamentu implementasaun Master Plan, Alkatiri dehan, sei uza sistema primeiru faze to’o terseiru faze, estadu investe osan hamutuk U$1.3 ne’ebe bele aumenta no hamenus tanba iha dadus foun no orsamentu mai husi privadu ne’ebe hakarak investe hamutuk biliaun U$2,6.

“Governu investe biliaun U$1,3 no husi privadu biliaun U$2,6, signifika estadu um tersu no osan privadu mak barak liu estadu,” nia informa. Maibe nia hateten, osan estadu ne’e sei iha retornu mak hanesna infra-estrutura, ekonomiku, loke servisu no finanseiru ka osan ne’e sei funan fali hodi selu saida mka sira gasta.

“Fundu 2 mak ita sei halao iha Master Plan mak hanesan fundu dezenvolvimentu no fundu kombate pobreza,” tenik nia. Nune’e, nia mos garante Master Plan ba projeitu pilotu ne’e sei fo retornu ba TL, liu-liu benefisiu ba populasaun Oekusse nia.
.

sábado, 20 de abril de 2013

Dr. Mari Alkatiri apresenta draft Master Plan ba grupu Oecusse hela iha Dili

Dili, Farol ,Fundasaun HAK
I ves apresentasaun ba Publiko Master Plan ZEE
Domingo 21 Abril 2013
Hola fatin iha Fundasaun HAK Farol Dili, ohin dader Dr. Mari Alkatiri halao apresentasaun ba Drafto Master Plan Zona Espesial de Mercado da Economico de Oecusse.
Tuir Dr. Mari nia prefere liu atu bolu konsepto Master plan nee laos ZEE ( Zona Economic Exclusive) maibe nia refere liu Master plan ne'e bolu Zona Espesial de Mercado da Economia Sosial

hola fatin iha Sorumutu ne'e kuaje membrus governantes sira Oecusse oan hela iha Dili hamutuk mos iha Deputado Jacob de Araujo inklui akademikos no intelektuais sira seluk husi Oecusse.

TOlAS mos observa katak sidadaun Oecusse sira residensia iha Dili nebe hola parte iha seremonia ne'e halibur malu liu husi meios komunikasaun sosial ne'ebe organiza husi Sr.Arsenio Bano hodi hetan informasaun barak liu tan kona ba planu ida ne'e ba sidadaun Oecusse sira nebe residensia iha Dili.

TOLAS mos observa katak liu husi Komunikasaun Sosial, diskusaun lao namanas hela ona iha forum sira nebe koalia husi Oecusse oan sira, ne'e hatudu katak Intelektuais sira hahu tau hanoin no neon ba lalaok konsultasaun ba prosesa master plan ZEE nian iha futuru.

iha okaziaun ida ne'e Dr. Mari Alkatiri apresenta kuaje informasaun ne'ebe tau hamutuk iha slide powerpoint kuaje tahan 20 resin durante minutu 90 nia laran.

TOLAS observa katak partisipantes sira maski menus partisipasaun Feto maibe representa ho ekilibru husi parte hotu.

segunda-feira, 15 de abril de 2013

Dili 15 Abril 2013

Sani nain TOLAS sira sei hanoin notisias ida nee, TOLAS hatun kobertura kona ba fundus infras estrutura miliaun 5 resin hadia estrada Wini-Citrana, Oecusse ba Oesilo

http://tolas-oekusse.blogspot.com/#!/2011/03/fundus-infras-estrutura-miliaun-5-resin.html

Hafoin besik tinan 2 projeto nee iha ninia fiskalizasaun husi PN katak la tuir desenhu, liu liu iha parte Oecusse villa nian

Sani nain sira bele lee klean liu tan iha nee


Komisaun E Parlamentu Nasional (PN), trata asuntu infraestrutura, Transporte no komunikasaun, konsidera projeitu rehabilitasaun estrada Distrito oecusse Vila la tuir Dezenhu, tanba la iha aprovasaun husi Governu.

Tuir Deputadua Komisaun E (PN), Inacio Moreira katak, kona ba dezenhu ne’e mak sai hanesan problema boot, ne’ebe nia husu ba Governu tenki fo atensaun ba konstrusaun estrada ne’e tanba presiza duni halo dezenu para engineiru sir abele halo analiza hafoin bele halo estrada.

“Hau hateten katak, estrada ne’e halo kleur ona, maibe to’o agora seidauk hotu, falla, ne’e tan dezenu laiha, tanba laiha ema ida aprova ida ne’e maka sai hanesan problema,” hateten Inacio ba JNDiario hafoin fiskiza projeitu ne’e iha Distritu oekusse, Sesta (12/4). Dezenu ba halo estrada iha Distritu Oekusse Vila ne’e halo la kumpleitu, tanba dehan BOQ ne’e sira halod deit valeta ho estrada ne’ebe ho distansia 8 kilometru, no iha estrada ninian Cross ring iha BOQ orsamentu laiha.

Iha fatin hanesan, Prezidenti Komisaun E Pedro Martires hateten, rehabilitasaun estrada iha Distritu oecusse, tuir sira nia fiskalizasaun katak, dada iis oituan tanba tanba barak mak sei a’ata hela.

Komisaun E mo deside ona katak, sira sei la nonok no husik hela deit estrada ne’ebe ho kondisaun a’at, tanba ne’e, sira promete sei propoin ba Governu iha tinan oin mai tau orsamentu maka’as para hadia estrada iha Distritu Oecusse Vila hamutuk, U$5,5 mileons ne’ebe kaer husi kompania tolu, kompostu husi, kompania Hidayat, 4 Bersaudara ho Atramor

quinta-feira, 11 de abril de 2013

Xanana: "Oecusse Oan Tenki Rona Alkatiri”

Jornal Timor Post - Kuarta-Feira, 10 Abril 2013

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao husu ba Timor oan iha Distritu Oecusse rona eis-Primeiru Ministru Mari Alkatiri ne’ebe sei aprezenta kona ba estudu Master Plan ba planu implementasaun Zona Ekonomia espesial iha Distritu Oe-Cusse.

“Ba buat seluk ita tenki koalia nafatin hodi nune’e ba interese nasional ita deit,” Xanana dehan iha debate publiku munisipiu iha Distritu Oecusse, Segunda (08/4). PM Xanana hatutan, agora Timor Leste iha konjuntura foun, lider sira tenki hamutuk defende ba interese nasional, nia informa, la kleur tan, eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri sei aprezenta politika zona ekonomia esklusivu iha Distritu Oe-cusse.

Nia hklaken tan, Dr. Mari Alkatiri atu mai laos koalia ho membru Partidu FRETILIN, maibe nia (Alkatiri) mai atu koalia ho Povu Oe-Cusse oan hotu.

Ne’eduni, PM Xanana husu ba Oe-Cusse sira tenki hamutuk koalia para dezenvolve Distritu Oecusse ba futuru, labele lori interese partidu iha laran. Lider rejistensia ne’e halo komparasaun katak, hanesan iha funsaun publiku lakohi funsionariu publiku sira lori interese partidu iha laran.

“Hau koalia tiha ona ho Diretor sira, hau lakohi rona funsaun publiku atu tau interese partidu iha laran, inklui iha servisu fatin, tanba funsaun publiku servisu ba povu ida de’it (TL),” Xanana realsa.

Prezidenti Partidu CNRT ne’e informa, molok eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri atu aprezenta Master Plan kona-ba Zona ekonomia espesial iha Distritu Oe-cusse, nia (Alkatiri) aprezenta ona planu sira ne’ebe Prezidenti Republika Taur Matan Ruak no Governu rasik. PM Xanana hateten, tuir informasaun ne’ebe nia simu diretamente husi Alkatiri katak, se Zona ekonomia espesial ne’e implementa duni iha Distritu oe-Cusse sei investe osan purvolta 1.3 Dollar Amerikanu.

domingo, 7 de abril de 2013

KAK investiga Ministra Financas Emilia Pires relasiona hari edifisiu Kamara Municipiu sira iha TL

Jornal Independente - Sesta-Feira, 05 Abril 2013
Edifisiu Kamara Municipiu Oecusse
by TOLAS

Sosiedade sivil sira kestiaona maka’as politika governu nian hodi gasta osan estadu milaun U$7 dolar Amerikanu ne’ebe uza ba harii edifisiu kamara Munisipiu maibe edifisiu balun abandona.

Diretor Organizasaun Naun Govermental Luta hamutuk, Mericio Akara preokupa ho osan montante boot ne’ebe governu gasta harii kamara munisipiu iha distritu haaat (4) maibe nia rejultadu mak edifisiu balun abandona.

Total orsamentu estadu harii kamara munisipiu hahu iha tinan 2009-2011 iha ditritu hat hamutuk $7, edifisiu Munisipiu iha Distritu Dili ho total orsamentu milaun U$1,750, distritu Baucau milaun U$1,750, Bobonaro milaun U$1,750, no distritu Oekusse hamutuk milaun $1,750.

Politika kria kamara munisipiu husi Governu AMP ne’ebe iha Ministeriu STATAL Arcangelo Leite nia responsablidade. Relasiona ho kestaun ne’e, Komisaun Anti Korupsaun (KAK), kurta feira (3/4) bolu Ministra Financas Emilia Pires hodi presta deklarasaun nudar testamunha ba gastus orsamentu hodi uza ba projeitu harii kamara munispiu la tuir sistema BOQ.

Turi Akara lolos molko atu harii edifisiu kamara munisipiu ne’e, presiza sosializa, dezmina beibeik politika ne’e, saida mak sei akontese ba politika kamara munisipiu ne’e. Mekanismu seluk, Akara sujere ba governu tenki hakbesin an ba ema ne’ebe atu zere no ezekuta politika kamara munisipiu ne’e, atu nune’e bele identifika implementasaun kamara munisipiu ne’e nia modelu oinsa.

Tanba antes atu harii kamara munisipiu tenki liu husi estudu komparativu iha nasaun seluk neebe implementa politika desentralizasaun.

sexta-feira, 5 de abril de 2013

Dr Mari Alkatiri responde ba lamentasaun Jose Anuno nian sobre baze legal ZEE


Liu husi nia pensamento iha loron 2 Abril de 2013 foin lalais nee iha nia konta ID Facebook
Eis Administrador distrito Oecusse Jose Anuno lamenta kona ba baze legal ZEE nebe oras nee dadauk lidera husi Eis PM Dr. Mari Alkatiri

Maski la responde direta iha ID Konta FB Jose Anuno ninian, maibe Dr. Mari Alkatiri hateten katak
"Primeiro iha baze Konstitusional. Segundo maka PED. Terseiro, naturalmente, tenki aprova Lei oin oin atu implementa kausula konstitusional, liliu Lei ba ESTATUTO ESPESIAL OE-Cusse nian. Atu hahu halo estudo, base konsitusional sufisiente ona Sr. Eis- administrador Anuno."

Orsamentu Ba Projetu Master Plan U$1.300 Billioens sei hahu implementa iha Oecusse husi Gabinete Sekretario Estado do Konselio do Ministro Agio Pereira nian lidera diretamente konsultasaun ho paises Lingua Portuquessa no nasaun seluk husi Eis Primeiro Ministru Dr. Mari Alkatiri.

quinta-feira, 4 de abril de 2013

Sosiedade sivil husu halao konsultasaun kona ba Master Plan ZEE iha Oecusse ba entidades hotu

by TOLAS


Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 04 Abril 2013

Sosiedade sivil husi organizasaun nao Govermental (ONG) Luta Hamutuk (LH) husu ba governu liu husi eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri atu halo konsultasaun no mos esplika ba entidades hotu-hotu kona ba Master Plan ne’ebe nia lidera, hodi implementa iha Zona Oecusse iha tinan 2014 atu nune’e labele hamosu kecemburuan social.

Vise Diretor ONG LH Joaozito Viana konsidera politika Master Plan hatudu passu ida ne’ebe pozitivu, maibe presiza halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu, hanesan sosiedade sivil, Akademista inklui komunidade atu nune’e iha ikus mail abele mosu kecemburusn social entre Komunidade Distritu Oecusse no komunidade iha Distritu 12 seluk.

“Esperensia tinan 10 resin hatudu katak, Timor gasta ona osan kuaze U$ 5 biloens, maibe iha pratika dezenvolvimentu ne’ebe maka mal kontrolu eziste nafatin, nune’e ideas no planu ne’ebe halo durante ne’e ladun refleta ho kapasidade governu no estadu rasik, tanba ne’e, tuir lolos planu Master Plan ne’e konsulta uluk iha rai laran antes ba konsulta iha rai liur, Master Plan ne’e sei fo benefisiu iha Nivel importante balun, oinsa it abele halo konsultasaun ho ema seluk ho lalais no pasifiku tebes, maibe iha rai laran laiha konsultasaun ida ne’ebe mak abertu ba povu, intelektual, sosiedade sivil inklui povo Timor,”Joazito Viana kestiaona ba JNDiario iha nia knaar fatin Palapasu, Kuarta (3/4).

Joaozito Viana haktuir, tuir lolos halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu atu nune’e dezenvolvimentu ne’e exklusivu, ida ne’e halo ho karakter Timor nian duni antes ba tuir rai seluk hanesan Singapura.

Realidade Povu laiha konesementu kona ba politika refere, durante ne’e media mak koko publika kona ba hanoin balun ne’ebe mak mai husi Mari Alkatiri ne’ebe mak politikamente hetan apoiu husi Primeiru Ministru Xanana Gusmao, nune’e bele dehan sira mak fo apoiu ba malu, nune’e sosiedade sivil inklui akademista sira durante inisiu ate agora seidauk iha dokumentu ruma kona ba politika ne’e.

Oinsa atu kontrola orsamentu estadu se sosiedade sivil laiha koinesementu. Falta konsultasaun ba komunidade no entidades hotu nudar pratika ukun nain sira ne’ebe ladun partisipativu no reprezentativu bainhira hakarak dezenvolve nia rain.

quarta-feira, 28 de dezembro de 2011

BLOG TEMPORARILY CLOSED

We Would like to inform to all our reader at TOLAS ( Toba In Lasi) that this Blog will temporarily close for Vacation NY 2012 weeks.

See everyone soon in 2012

From the EDITOR of TOLAS

quarta-feira, 16 de novembro de 2011

Komunidade Suku Lelufe sei Infrenta susar Bee mos

Radio Timor Leste
17 Novembru 2011
Hanesan haktuir ba Radio Timor Leste ohin edisaun 17 Novembru 2011 husi Jornalista Distrito Paulino Marques katak Komunidade iha Bairru rua hanesan Caba no Kuatenes oras ne'e dadauk infrenta problema bee mos. Populasaun nebe kuaje besik  uma kain 70 resin nee lamenta ho susar ba aksesu bee mos ba konsumu loron loron nian hanesan tein, saneamento no seluk tan.
Jose Taela membrus komunidade husi bairru Kuatenes hato'o katak oras ne'e dadauk susar tebes atu buka bee mos liu liu tamba komunidade nia hela fatin tenke tun buka bee iha rai lolon no populasaun hela iha foho leten.
Tuir Jose Poto nudar Chefi Suku Lelufe katak iha bee matan Oelmambae mak bele fornese bee atu mai too suku Lelufe maibe natureza bee ne'e pretense ba Suku Seluk.
Wainhira konfirma ho Administrador Distrito Jose Anuno  afirma katak persija iha koordenasaun entre lider suku sira hodi hare nesesidades povu nian iha bee mos liu liu iha area rural.
Iha fatin nee indika mos iskola filial Caba ne’ebe kuaje fasilita iskola ba estudantes husi Bairru Rua hamutuk besik 300 resin.

segunda-feira, 14 de novembro de 2011

Konstrusaun Ponte Tono-Kompanha Lori Governu ba Tribunal

Jornal Nacional Diario
14 Novembru 2011

Iha kompanha ida oras ne’e lalin hela Governu TL ba iha Tribunal hodi buka lialos, Kona ba Konstrusaun ponte Tono, tanba empreja ne’e manan tiha tender, maibe Governu la fo projetu ne’e.
Kestaun ne’e to’o hato’o husi Primeiru Ministru  kay Rala Xanana Gusmao , iha Parlamentu Nasional, Sesta ( 11/11) liu husi debates Orsamentu Geral Estadu 2012, tanba deputadu sira husu konaba prosesu konstrusaun Ponte Tono oras ne’e lao to’o ne’ebe ona.
“ Kona ba ponte Tono, kompanha ne’e ( latemi naran) lori ami ba Tribunal, tanba dehan katak, sira maka manan tiha I depois ami la fo, problema maka ida ne’e , iha edukasaun ba ita nia emprejario nasional , ami temi katak, komisi labele, join bele, “ dehan PM Xanana.
PM Xanana ne’e duni senhor ida apresenta emprejarios Indoneisa ida, sira iha duni tuir duni kriteria atu bele manan, maibe laiha akordo kona ba servisu join hamutuk nian.
“ ita atu dehan katak, se ita boot sira hakarak hadia ita bot sira nia an kuandu ho join hamutuk, ita bot sira tenki servisu, laos ita bot sira lori deit mai, lori deit mai maka ita simu deit osan, ne’e ita laajuda atu hadia ita nia an, tanba ne’e maka para tiha “ katak PM Xanana.
Konstrusaun ba ponte Baer iha Suai nian para, ne’e tanba kee hetan minaris, Timor Leste riku tebes, ne’e duni maka konstrusaun ne’e sei para, maibe ba ponte sira seluk nia konstrusaun kontinua lao ba oin.
Iha sorin seluk, Sekretariu Estadu Obras Publikas, Domingos Caeiro mos hateten katak, konstrusaun ba ponte nia proseu iha, so iha Tono maka sei pendente oituan , tanba sei iha hela problema, ne’ebe kompanha ida konkore ne’e la hetan ne’ebe nia halo protesta I nia lori kazu ne’e ba iha Prokurador Geral, ne’e duni ami hein prosesu investigasaun.
“ tanba ba to’o tiha iha ne’eba, sei protesta mai to’o tiha iha ekipa avaliasaun ami justifika nia bele simu, hau hanoin prosesu ne’e lao ona maibe tanba kompanha ne’e haruka karta direita baProkurador Geral, ne’ebe prosesu lao hela iha investigasaun , ne’ebe ponte Tono ate agora nia konstrusaun sei pending hela, tanba sei hein rezultadu investigasaun, “ dehan Domingos Caeiro.
Mais ba ponte seluk nia progresu lao diak I projektu sir ane’e lao b atinan 2 no to’o 3, iha tinan 2011 ne’e ita hare iha udan makas, maibe ho srevisu makas kompanha sira nain, konstrusaun ponte hotu hotu ne’e liu ona 20%.

Konstrusaun Ponte Tono-Kompanha Lori Governu ba Tribunal

Jornal Nacional Diario
14 Novembru 2011
Iha kompanha ida oras ne’e lalin hela Governu TL ba iha Tribunal hodi buka lialos, Kona ba Konstrusaun ponte Tono, tanba empreja ne’e manan tiha tender, maibe Governu la fo projetu ne’e.
Kestaun ne’e to’o hato’o husi Primeiru Ministru  kay Rala Xanana Gusmao , iha Parlamentu Nasional, Sesta ( 11/11) liu husi debates Orsamentu Geral Estadu 2012, tanba deputadu sira husu konaba prosesu konstrusaun Ponte Tono oras ne’e lao to’o ne’ebe ona.
“ Kona ba ponte Tono, kompanha ne’e ( latemi naran) lori ami ba Tribunal, tanba dehan katak, sira maka manan tiha I depois ami la fo, problema maka ida ne’e , iha edukasaun ba ita nia emprejario nasional , ami temi katak, komisi labele, join bele, “ dehan PM Xanana.
PM Xanana ne’e duni senhor ida apresenta emprejarios Indoneisa ida, sira iha duni tuir duni kriteria atu bele manan, maibe laiha akordo kona ba servisu join hamutuk nian.
“ ita atu dehan katak, se ita boot sira hakarak hadia ita bot sira nia an kuandu ho join hamutuk, ita bot sira tenki servisu, laos ita bot sira lori deit mai, lori deit mai maka ita simu deit osan, ne’e ita laajuda atu hadia ita nia an, tanba ne’e maka para tiha “ katak PM Xanana.
Konstrusaun ba ponte Baer iha Suai nian para, ne’e tanba kee hetan minaris, Timor Leste riku tebes, ne’e duni maka konstrusaun ne’e sei para, maibe ba ponte sira seluk nia konstrusaun kontinua lao ba oin.
Iha sorin seluk, Sekretariu Estadu Obras Publikas, Domingos Caeiro mos hateten katak, konstrusaun ba ponte nia proseu iha, so iha Tono maka sei pendente oituan , tanba sei iha hela problema, ne’ebe kompanha ida konkore ne’e la hetan ne’ebe nia halo protesta I nia lori kazu ne’e ba iha Prokurador Geral, ne’e duni ami hein prosesu investigasaun.
“ tanba ba to’o tiha iha ne’eba, sei protesta mai to’o tiha iha ekipa avaliasaun ami justifika nia bele simu, hau hanoin prosesu ne’e lao ona maibe tanba kompanha ne’e haruka karta direita baProkurador Geral, ne’ebe prosesu lao hela iha investigasaun , ne’ebe ponte Tono ate agora nia konstrusaun sei pending hela, tanba sei hein rezultadu investigasaun, “ dehan Domingos Caeiro.
Mais ba ponte seluk nia progresu lao diak I projektu sir ane’e lao b atinan 2 no to’o 3, iha tinan 2011 ne’e ita hare iha udan makas, maibe ho srevisu makas kompanha sira nain, konstrusaun ponte hotu hotu ne’e liu ona 20%.

segunda-feira, 3 de outubro de 2011

Nai ulun sira visita Oecusse iha Setembru nia laran Promete tan saida?




Desde Fulan ida ikus ne'e Nain ulun nasaun nee kuaje halo visita nab naban  ba Distrito Enclave ne'e . TOLAS nota katak fenomena visita ne'e bele hare kedas desde visita PM Xanana Gusmao iha dia 1 Setembru alende atu halo inagurasaun ba Edifisiu foun sira hamutuk ho ninia Ministru Gill Alves  halo mos Konsolidasaun ba Partidu CNRT iha kampu merkadu Foun Noapai.

Se karik iha dia 1 Setembru ne'e PM ba ho delegadu sira tuir Rai maran korta Fronteira Indonesia iha mos fenomena seluk ba ROO BERLIN NAKROMA ba para iha Oecusse passa ferias Lebaran iha dia 2-3 tamba alende hein komitivas ema boot sira iha Oecusse tamba loron 2 nee ferias . Boot sira aproveita los halo kampanha Politik Nab naban hahu husi CNRT, ASDT no seluk seluk tan.

TOLAS tristi tamba iha fulan Setembru tamba deit atifidades loron 3 nee pasangeiru barak mak la konsege roo BERLIN NAKROMA tula tuir ninia orario bilhete i hafoin mai fali husi Oecusse iha 4 , BERILIN NAKROMA la halo Operasaun.

Tuir mai Visita PR Ramos Horta Kuaje loron 3 ( 27-30 Setembru 2011 ) mos iha Oecusse, husi dia maibe PR Horta ba ho Aviaun so delegasaun balun mak ba ho BERLIN NAKROMA dala ida tan iha loron ne'e pasangeiru barak mak hakfodak tamba bilhete terbatas tamba booking hotu ona.

TOLAS mos nota katak Lia murak hirak nebe fo sai ba Povu Atoni barak liu mak nain ulun sira promete maski sira rasik sasin ba kondisaun nebe sira rasik hare ho matan.

EDTL iha Oecusse lakan oras iha kalan ida? sira la husu ida nee ba povu tamba sira hatene katak EDTL Oecusse lapersija dada mai husi DILI tuir los nia bele lakan independente ona oras 24 nia laran .

Sira la koalia kona ba iskola merenda tamba sira rasik hare ho matan katak armagen iskola sira mamuk hotu vos aat barak i aat liu tan mak profesores sira konfesa katak tamba fos aat ami la tein fos sira ida nee ba alunus sira.

Ate iha Visita ikus PR Horta nian, Kareta nebe tula PR nee roda kuak iha dalan atu ba Nitibe Sub Distrito ida kee husi parte Weste nian ba Oecusse i PR tengki diskansa iha rai fuik atu hein tekniku sira prepara fali kondisoens seluk ba kareta tamba deit istrada kuak.

Oecusse nudar distrito isoladu laos buat foun ba Nai ulun sira maibe tamba sa mak sai nafatin hanesan honra boot ba sira hodi halo promesas oin-oin ?

Tinan lima (5) gasta osan juta ba juta mos ami la hare buat ida. Imi iha Dili mak sae kareta Pajero ho Prado bobot. Sosa uma bobot iha Jawa. Sai rimu ba bebeik. Ami povu kik ne tinan lima (5) nia laran nein iskola diak ida mos ami hetan. Eletrik mos laiha sa tan iha Oecusse. Estrada ida laiha. Ro Nakroma mos kadang lao kadang la lao depois imi tula fali ami iha truk sampah hodi lori ami mai Oecusse. Emi moras be ami moruk ida laiha ba Dili mos dok. Agora senor Sanana hakarak tan tinan 5 atu halo saida nian? Pfuiiii........ http://odanmatan.blogspot.com/2011/09/pm-de-facto-sr-jose-alexandre-gusmao.html

Ate haksesuk malu hansa nee bele akontese fali entre  Nai ulun sira no povu aileba sira

" Oecusse matan mos ona, Iha BERLIN NAKROMA deit la too ba Oecusse , sa tan ho tula Ba Kamioneta Lixu dala 2-3 korta Fronteira sa governasaun mak ida ne'e? ita atu bosok malu see?
Ida nee mak ami hakarak atu Nai ulun sira rona didiak Uluk ami Atoni ema sama ami bebeik mes agora ami liberdadi ona ami mos hakarak ukun rasik aan". Hateten Batista Sufa husi Costa hafoin mai assisti Dialogu iha Pante Makassar foin lalais nee.


sábado, 1 de outubro de 2011

Frekwensia foun 96.2 kobre Oecusse husi RADIO MAUBERE

Se hanoin TOLAS hasai notisias nee iha fulan Julhu liu ba?
Hahu Ohin ba oin komunidade Distrito ida nee bele rona ona tan Radio ida alende Radio Timor Leste no mos Radio Comunidade nee mak Radio Maubere ho ninia frekwensia 96.2

Alberto Sasi husi Ekipa Monta Tekniku nian iha Samoro Oecusse Horseik iha Loron Sesta konfesa ba TOLAS katak iha loron ida deit hahu dader too antes rai besik nakaras ekipa konsege monta hotu kedas makina ba antena iha antena tuan  Samoro nian hodi nune bele kobre ba kuaje teritorio balun iha Distrito Oecusse.

" Ita hare antena iha Samoro nee bele kobre ba too sub distrito Haat hotu tamba nee mak ami husi Radio Maubere desidi monta iha nee." tenik Sasi

TOLAS observa iha Loron Sabdu 1-Outburu 2011 espalha informasaun sobre frekwensia foun ne'e hahu dadaun husi cidade kapital Oecusse nian .

Radio Maubere nudar radio ba Media transformasaun espesifiku ida husi Partido FRETILIN nian hamrik iha 20 Maiu 2011 no hafoin halo nia fulan 4 kobre ona distrio Oecusse.

Too Oras ne'e kuaje hamutuk Distrito 10 ona maka Radio Maubere kobre ho ninia objektivu boot liu tan mak atu hari linha komunikasaun diak liu tan ba ninia militantens sira hodi HAMETIN FRETILIN , HAMETIN DEMOKRASIA.


quarta-feira, 28 de setembro de 2011

Fahe Projetu Liu Husi SMS “Oscar Lima: CCI-TL Konsidera Grave”

Deputado Inasio Moreira - Bankada FRETILIN

Jornal Nacional Diario - Kinta, 29 Setembru 2011
 
Comersio no Industria Timor Leste (CCI-TL) hakfodak tebes ho deklarasaun membru Parlamentu Nasional husi Bancada FRETILIN, Inacio Moreira, ne’ebe aprezenta iha Plenaria kona ba Politika fahe Projeitu liu husi Short Message Service (SMS).

Iha Lpenaria, Tersa-Feira Loron (27/9), deputadu Inacio aprezenta SMS husi emprezariu internasional (Indonesia) naran Wekdoyo ne’ebe lori Francisco Kalbuadi Lay nia naran haruka SMS ba Sekretariu Estadu Eletrisidade, Agua no Urbanizasaun (SEEAU), Januario Pereira dehan, sira hasoru malu ona ho Mr. Wong husi Kompanhia CNI (China Nuclear Industry) katak, Projetu eletrisidade Liquica, maliana, ho Suai pronto ona atu hala’o, hein deit Wekdoyo sira halo survei no hato’o proposta orsamentu.

Francisco Kalbuady Lay, nudar Prezidente Consellu Politika Nacional (CPN) no Conselu Dirasaun Nacional (CDN) Partidu CNRT, Kalbuady mos maun rasik husi Ministru Infra-estrutura Pedro Lay.

To’o horseik, seidauk hetan konfirmasaun husi Kalbuady kona ba nia naran ne’ebe sita iha SMS ne’e, tamba nia (Kalbuadi) sei halao vizita iha rai liur.

Vise Prezidente CCI-TL ba asuntu Infra-estrutura, Oscar Lima reforsa katak, tuir lolos aktu ida ne’e la bele akontese, sa tan, fahe projetu liu husi SMS deit, tamba ne’e, tenki iha investigasaun profundu hodi hetan lia los.

“Hau espera katak, Sekretariu Estadu Januario Pereira sei la monu ba tentasaun aat ne’e, tamba, projetu eletrisidade ne’e fo valor diak tebes ba veteranus sira,” hateten Oscar Lima ba Jornalista sira iha nia servisu fatin, Comoro, dili, Kuarta, loron (28/09).

Oscar hateten, projetu eletrisidade maioria parte veteranus sira mak hetan, inklui nia mos hetan hotu tanba ne’e, nia suzere atu halo estudu klean ba SMS hodi justifika lia los.

“Kuandu Bapa ida mak simu fali projetu eletricidade ne’e, hau hanoin diak liu fob a veteranus, tamba veteranus sira mos barak mak seidauk simu, problema veteranus iha Timor ne’e barak tebe-tebes, no hau espera katak buat ne’e la monu ba ema seluk maibe bele monu ba veteranus sira nia liman nafatin,” hateten Oscar Lima.

Diretor Monte Veado & Gunung Kijang ne’e realsa katak, nudar emprezariu Timor oan ema hotu iha diretu atu hetan projetu, maibe tenki liu husi jalur legal.

“Se ita fahe ba ema atus ida mak hetan projetu sira ne’e ba Timor oan, pelumenus uma atus ida mak iha Timor mak sei diak, se ema rihun ida, ema rihun ida ne’e mak sei hetan benefisiu, tamba ne’e hau hakarak hatete, labele fo benefisiu deit ba ema rai liur, hodi osan sira ne’e ba hotu rai liur,” afirma Oscar Lima.

Oecusse ninia PDD I no PDD II atinji ona 68%

Suara Timor Leste ( 28 Set 2011/car)

Dili : Ajensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN ) iha Tersa ( 27/09) halo fiskalizasaun ba impelemtnasaun Prozeitu Dezenvolvimentu Desentralizasaun I no II iha Distrito 13 iha Fiskalizasaun nee ADN konsege identifika prozeitu balun nebee lao neneik liu.

Diretor ADN Samuel Marcal hateten iha Dili nebe tuir TOLAS capta husi Suara Timor Lorosae katak Prozeitu PDD I iha Oecusse atinji ona 68 % no PDD II atinji ona 66 % .

Tuir Directur nee mos katak Oecusse oras nee prepara ona fatin husi Aldeia balun ba prozeitu uma 5 kada aldeia nee maski nune nia salianta tan buat hirak nee hotu se iha prosesu nia laran.

Iha biban ida nee Administrador Distrito Oecusse mos hateten katak : " Ami iha nee laiha problema Prozeitu hotu lao diak  Maske problema balun nebee lao neneik, maibe ida nee la signifika katak laiha mudansa ".

Jose Anuno mos hatutatan katak : " PDD I atinji ona 68 % no PDD II atinji ona 66% maski nune hau husu nafatin ba kompanha sira nebee kaer prozeitu hirak nee' tenke lalais uitoan tanba besik tempu udan ona".