segunda-feira, 15 de abril de 2013

Dili 15 Abril 2013

Sani nain TOLAS sira sei hanoin notisias ida nee, TOLAS hatun kobertura kona ba fundus infras estrutura miliaun 5 resin hadia estrada Wini-Citrana, Oecusse ba Oesilo

http://tolas-oekusse.blogspot.com/#!/2011/03/fundus-infras-estrutura-miliaun-5-resin.html

Hafoin besik tinan 2 projeto nee iha ninia fiskalizasaun husi PN katak la tuir desenhu, liu liu iha parte Oecusse villa nian

Sani nain sira bele lee klean liu tan iha nee


Komisaun E Parlamentu Nasional (PN), trata asuntu infraestrutura, Transporte no komunikasaun, konsidera projeitu rehabilitasaun estrada Distrito oecusse Vila la tuir Dezenhu, tanba la iha aprovasaun husi Governu.

Tuir Deputadua Komisaun E (PN), Inacio Moreira katak, kona ba dezenhu ne’e mak sai hanesan problema boot, ne’ebe nia husu ba Governu tenki fo atensaun ba konstrusaun estrada ne’e tanba presiza duni halo dezenu para engineiru sir abele halo analiza hafoin bele halo estrada.

“Hau hateten katak, estrada ne’e halo kleur ona, maibe to’o agora seidauk hotu, falla, ne’e tan dezenu laiha, tanba laiha ema ida aprova ida ne’e maka sai hanesan problema,” hateten Inacio ba JNDiario hafoin fiskiza projeitu ne’e iha Distritu oekusse, Sesta (12/4). Dezenu ba halo estrada iha Distritu Oekusse Vila ne’e halo la kumpleitu, tanba dehan BOQ ne’e sira halod deit valeta ho estrada ne’ebe ho distansia 8 kilometru, no iha estrada ninian Cross ring iha BOQ orsamentu laiha.

Iha fatin hanesan, Prezidenti Komisaun E Pedro Martires hateten, rehabilitasaun estrada iha Distritu oecusse, tuir sira nia fiskalizasaun katak, dada iis oituan tanba tanba barak mak sei a’ata hela.

Komisaun E mo deside ona katak, sira sei la nonok no husik hela deit estrada ne’ebe ho kondisaun a’at, tanba ne’e, sira promete sei propoin ba Governu iha tinan oin mai tau orsamentu maka’as para hadia estrada iha Distritu Oecusse Vila hamutuk, U$5,5 mileons ne’ebe kaer husi kompania tolu, kompostu husi, kompania Hidayat, 4 Bersaudara ho Atramor

quinta-feira, 11 de abril de 2013

Xanana: "Oecusse Oan Tenki Rona Alkatiri”

Jornal Timor Post - Kuarta-Feira, 10 Abril 2013

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao husu ba Timor oan iha Distritu Oecusse rona eis-Primeiru Ministru Mari Alkatiri ne’ebe sei aprezenta kona ba estudu Master Plan ba planu implementasaun Zona Ekonomia espesial iha Distritu Oe-Cusse.

“Ba buat seluk ita tenki koalia nafatin hodi nune’e ba interese nasional ita deit,” Xanana dehan iha debate publiku munisipiu iha Distritu Oecusse, Segunda (08/4). PM Xanana hatutan, agora Timor Leste iha konjuntura foun, lider sira tenki hamutuk defende ba interese nasional, nia informa, la kleur tan, eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri sei aprezenta politika zona ekonomia esklusivu iha Distritu Oe-cusse.

Nia hklaken tan, Dr. Mari Alkatiri atu mai laos koalia ho membru Partidu FRETILIN, maibe nia (Alkatiri) mai atu koalia ho Povu Oe-Cusse oan hotu.

Ne’eduni, PM Xanana husu ba Oe-Cusse sira tenki hamutuk koalia para dezenvolve Distritu Oecusse ba futuru, labele lori interese partidu iha laran. Lider rejistensia ne’e halo komparasaun katak, hanesan iha funsaun publiku lakohi funsionariu publiku sira lori interese partidu iha laran.

“Hau koalia tiha ona ho Diretor sira, hau lakohi rona funsaun publiku atu tau interese partidu iha laran, inklui iha servisu fatin, tanba funsaun publiku servisu ba povu ida de’it (TL),” Xanana realsa.

Prezidenti Partidu CNRT ne’e informa, molok eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri atu aprezenta Master Plan kona-ba Zona ekonomia espesial iha Distritu Oe-cusse, nia (Alkatiri) aprezenta ona planu sira ne’ebe Prezidenti Republika Taur Matan Ruak no Governu rasik. PM Xanana hateten, tuir informasaun ne’ebe nia simu diretamente husi Alkatiri katak, se Zona ekonomia espesial ne’e implementa duni iha Distritu oe-Cusse sei investe osan purvolta 1.3 Dollar Amerikanu.

domingo, 7 de abril de 2013

KAK investiga Ministra Financas Emilia Pires relasiona hari edifisiu Kamara Municipiu sira iha TL

Jornal Independente - Sesta-Feira, 05 Abril 2013
Edifisiu Kamara Municipiu Oecusse
by TOLAS

Sosiedade sivil sira kestiaona maka’as politika governu nian hodi gasta osan estadu milaun U$7 dolar Amerikanu ne’ebe uza ba harii edifisiu kamara Munisipiu maibe edifisiu balun abandona.

Diretor Organizasaun Naun Govermental Luta hamutuk, Mericio Akara preokupa ho osan montante boot ne’ebe governu gasta harii kamara munisipiu iha distritu haaat (4) maibe nia rejultadu mak edifisiu balun abandona.

Total orsamentu estadu harii kamara munisipiu hahu iha tinan 2009-2011 iha ditritu hat hamutuk $7, edifisiu Munisipiu iha Distritu Dili ho total orsamentu milaun U$1,750, distritu Baucau milaun U$1,750, Bobonaro milaun U$1,750, no distritu Oekusse hamutuk milaun $1,750.

Politika kria kamara munisipiu husi Governu AMP ne’ebe iha Ministeriu STATAL Arcangelo Leite nia responsablidade. Relasiona ho kestaun ne’e, Komisaun Anti Korupsaun (KAK), kurta feira (3/4) bolu Ministra Financas Emilia Pires hodi presta deklarasaun nudar testamunha ba gastus orsamentu hodi uza ba projeitu harii kamara munispiu la tuir sistema BOQ.

Turi Akara lolos molko atu harii edifisiu kamara munisipiu ne’e, presiza sosializa, dezmina beibeik politika ne’e, saida mak sei akontese ba politika kamara munisipiu ne’e. Mekanismu seluk, Akara sujere ba governu tenki hakbesin an ba ema ne’ebe atu zere no ezekuta politika kamara munisipiu ne’e, atu nune’e bele identifika implementasaun kamara munisipiu ne’e nia modelu oinsa.

Tanba antes atu harii kamara munisipiu tenki liu husi estudu komparativu iha nasaun seluk neebe implementa politika desentralizasaun.

sexta-feira, 5 de abril de 2013

Dr Mari Alkatiri responde ba lamentasaun Jose Anuno nian sobre baze legal ZEE


Liu husi nia pensamento iha loron 2 Abril de 2013 foin lalais nee iha nia konta ID Facebook
Eis Administrador distrito Oecusse Jose Anuno lamenta kona ba baze legal ZEE nebe oras nee dadauk lidera husi Eis PM Dr. Mari Alkatiri

Maski la responde direta iha ID Konta FB Jose Anuno ninian, maibe Dr. Mari Alkatiri hateten katak
"Primeiro iha baze Konstitusional. Segundo maka PED. Terseiro, naturalmente, tenki aprova Lei oin oin atu implementa kausula konstitusional, liliu Lei ba ESTATUTO ESPESIAL OE-Cusse nian. Atu hahu halo estudo, base konsitusional sufisiente ona Sr. Eis- administrador Anuno."

Orsamentu Ba Projetu Master Plan U$1.300 Billioens sei hahu implementa iha Oecusse husi Gabinete Sekretario Estado do Konselio do Ministro Agio Pereira nian lidera diretamente konsultasaun ho paises Lingua Portuquessa no nasaun seluk husi Eis Primeiro Ministru Dr. Mari Alkatiri.

quinta-feira, 4 de abril de 2013

Sosiedade sivil husu halao konsultasaun kona ba Master Plan ZEE iha Oecusse ba entidades hotu

by TOLAS


Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 04 Abril 2013

Sosiedade sivil husi organizasaun nao Govermental (ONG) Luta Hamutuk (LH) husu ba governu liu husi eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri atu halo konsultasaun no mos esplika ba entidades hotu-hotu kona ba Master Plan ne’ebe nia lidera, hodi implementa iha Zona Oecusse iha tinan 2014 atu nune’e labele hamosu kecemburuan social.

Vise Diretor ONG LH Joaozito Viana konsidera politika Master Plan hatudu passu ida ne’ebe pozitivu, maibe presiza halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu, hanesan sosiedade sivil, Akademista inklui komunidade atu nune’e iha ikus mail abele mosu kecemburusn social entre Komunidade Distritu Oecusse no komunidade iha Distritu 12 seluk.

“Esperensia tinan 10 resin hatudu katak, Timor gasta ona osan kuaze U$ 5 biloens, maibe iha pratika dezenvolvimentu ne’ebe maka mal kontrolu eziste nafatin, nune’e ideas no planu ne’ebe halo durante ne’e ladun refleta ho kapasidade governu no estadu rasik, tanba ne’e, tuir lolos planu Master Plan ne’e konsulta uluk iha rai laran antes ba konsulta iha rai liur, Master Plan ne’e sei fo benefisiu iha Nivel importante balun, oinsa it abele halo konsultasaun ho ema seluk ho lalais no pasifiku tebes, maibe iha rai laran laiha konsultasaun ida ne’ebe mak abertu ba povu, intelektual, sosiedade sivil inklui povo Timor,”Joazito Viana kestiaona ba JNDiario iha nia knaar fatin Palapasu, Kuarta (3/4).

Joaozito Viana haktuir, tuir lolos halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu atu nune’e dezenvolvimentu ne’e exklusivu, ida ne’e halo ho karakter Timor nian duni antes ba tuir rai seluk hanesan Singapura.

Realidade Povu laiha konesementu kona ba politika refere, durante ne’e media mak koko publika kona ba hanoin balun ne’ebe mak mai husi Mari Alkatiri ne’ebe mak politikamente hetan apoiu husi Primeiru Ministru Xanana Gusmao, nune’e bele dehan sira mak fo apoiu ba malu, nune’e sosiedade sivil inklui akademista sira durante inisiu ate agora seidauk iha dokumentu ruma kona ba politika ne’e.

Oinsa atu kontrola orsamentu estadu se sosiedade sivil laiha koinesementu. Falta konsultasaun ba komunidade no entidades hotu nudar pratika ukun nain sira ne’ebe ladun partisipativu no reprezentativu bainhira hakarak dezenvolve nia rain.

quarta-feira, 28 de dezembro de 2011

BLOG TEMPORARILY CLOSED

We Would like to inform to all our reader at TOLAS ( Toba In Lasi) that this Blog will temporarily close for Vacation NY 2012 weeks.

See everyone soon in 2012

From the EDITOR of TOLAS

quarta-feira, 16 de novembro de 2011

Komunidade Suku Lelufe sei Infrenta susar Bee mos

Radio Timor Leste
17 Novembru 2011
Hanesan haktuir ba Radio Timor Leste ohin edisaun 17 Novembru 2011 husi Jornalista Distrito Paulino Marques katak Komunidade iha Bairru rua hanesan Caba no Kuatenes oras ne'e dadauk infrenta problema bee mos. Populasaun nebe kuaje besik  uma kain 70 resin nee lamenta ho susar ba aksesu bee mos ba konsumu loron loron nian hanesan tein, saneamento no seluk tan.
Jose Taela membrus komunidade husi bairru Kuatenes hato'o katak oras ne'e dadauk susar tebes atu buka bee mos liu liu tamba komunidade nia hela fatin tenke tun buka bee iha rai lolon no populasaun hela iha foho leten.
Tuir Jose Poto nudar Chefi Suku Lelufe katak iha bee matan Oelmambae mak bele fornese bee atu mai too suku Lelufe maibe natureza bee ne'e pretense ba Suku Seluk.
Wainhira konfirma ho Administrador Distrito Jose Anuno  afirma katak persija iha koordenasaun entre lider suku sira hodi hare nesesidades povu nian iha bee mos liu liu iha area rural.
Iha fatin nee indika mos iskola filial Caba ne’ebe kuaje fasilita iskola ba estudantes husi Bairru Rua hamutuk besik 300 resin.