domingo, 27 de março de 2011

Folin Nesesidades Basiku Sae Makaas iha Oecusse

Foin lalais iha fim de semana fulan Marsu 2011, TOLAS dala ida tan halao monitorizasaun ba folin sasan basikus iha Merkado Numbey-Oecusse.

Durante fulan Marsu 2011 nia laran, tuir observasaun TOLAS liu-liu ba lista sasan nesesidades basikus hirak tuir mai hanesan : Fos Kuda Ulun, Fos Globus, Mina Goreng, Mina rai, Masmidar no sst, sae kuaje iha fulan ida nia laran.

haktuir husi faluk Filomena Coe hela fatin iha Nuslao Bobokase wainhira hasoru TOLAS iha mercado refere hatoo ninia prokupasaun ba folin nesesidades basikus liu-liu Mina ne'ebe sae makaas.

" Mana ne'e agora mana hare rasik,, semana kotuk mina jergen ida sei  enam dolar, ohin sae derepenti ba ona delapan dolar i balun delapan dolar limapuluh sen" ekspresa Filomena ho oin tristi ba TOLAS.

Nune mos tuir TOLAS wainhira konfirma tan ho vendedores sira barak liu mak kestiona ba osan ne'ebe agora sirkula barak iha komunidade nia leet. Hanesan haktuir husi  Fransisco da Costa, Vendedores iha Mercado Tono,," Kona ba sasan folin sae nee tamba sasan tama mai husi indonesia sae ona, i agora ema hotu hatene ona katak osan barak mak fahe ona iha komunidade hanesan osan ba ferik katuas, osan ba oan libertasoens de patria sira no emprezario kiik hanesan ami manan uitoan liu'

Oecusse, Maski besik liu ba zona Indonesia hanesan sentru ba importasaun nesesidades basiku se kuntinua hasoru problema inkapasidade hodi kontrola folin sasan no merkadoria.


terça-feira, 22 de março de 2011

Fatin Hakmatek Lansa Permeiru Pedra iha Distrito Oecusse

Pradet Timor Lorosae, Dala ida tan iha tinan 2011 Hari'i Fatin Hakmatek hodi suporta vitima Violensia Domestika sira iha Distrito Oecusse, Konsidera kondisoens geografika husi Distrito nee ho Dili halo PRadet hanoin hodi harii ketak fatin Hakmatek ida uniku ba Oecusse deit.

Projeitu ne'e hetan inisiatifa diak husi Sekretaria estadu promosaun igualidade no Ministeriu de Saude sai hanesan realizasaun ida hodi hatan ba ejisensia husi Publiku hasoru Lei Kontra Violensia domestika
Mira Martins, Direktora Pradet ONG haktuir iha ninia diskursu badak durante seremonia lansamentu permeiru Pedra ba Uma fatin hakmatek ne'be hola fatin iha ospital referal de Oecusse haksolok ba Doadores sira nia tulun liu-liu husi East Timor Justice Support Service Facility no mos UNFPA hodi bele hare mehi nee sai realidade.

alende nee Martins mos saleanta tan katak maski nune'e agradese boot liu ba Komunidade Australia no Komunidade Spanyola tamba liu husi Bilateral programa rua ne'e fatin hakmatek ne'e bele hetan apoiu orsamento.

Idelta Maria Rodriques, Sekretaria Estadu para a Promosaun Igualidade hatutan mos katak " nia apelo parte hotu nia kooperasaun ba apoiu hotu ne'ebe oras ne'e governu  inisiatifa ona hodi nune'e vitima violensia basea ba jeneru sira bele hetan apoiu tuir Lei Kontra Violensia Domestika rekere.


sexta-feira, 18 de março de 2011

97 Feto foinsae infrenta krizi bee mos iha Dormitoriu Oesilo

Ne'e mak Dormitoriu Feto Oesilo, lokalidade iha sub Distrito Oesilo Vila ba Foinsae sira alunus feto husi Iskola Pre Sekundaria Oesilo.

Haktuir husi Calisto Nessi ba TOLAS iha Sesta Feira 18 Marsu 2011, " hau kontente tamba imi mai visita ami nia Dormitoriu ne'e i hakarak hare ami nia kondisoens, maski ladun favorable maibe ami kontente bele iha fatin diak ona ba alunus sira hodi hela iha Vila hodi kuntinua sira nia iskola"

Calisto Nessi nudar Chefi Dormitoriu sinti tristi mos ho kondisoens ne'ebe ohin loron akomodantes sira infrenta. Problema boot liu maka aksesu ba Bee mos.

maski Dormitoriu ne'e harii kedas fasilitasaun kompleta ho sistema bee mos ba akomodantes hotu maibe iha realidade hahu husi loron permeiru hafoin inagurasaun iha fim de Fulan Desembru 2010 sistema bee nee failha.

Akomodantes sira ne'ebe hamutuk feto foinsae 97 ne'e tengki sustenta sira nia aan hodi buka rasik bee kada loron ema ida jergen2 ( litru 10).
TOLAS wainhira atu buka konfirmasaun husi ONG Lokal Fundasaun Sole Nusat hanesan fasilitador ba rekonstrusaun no fornesementu material ba dormitoriu nian sidauk bele hetan klarifikasaun tamba liu loron 5 durante semana ne'e nia laran offisina Fundasaun ne'e taka metin no hare laiha atifidades maka lao iha laran. odamatan offisina nian mos savi metin ho korenti boot.




















Desizaun Administrador taka provisoriomente Igreja Visao Crista sidauk iha mudansa

Fulan 3 ona, hafoin iha Janeiru 18, Administrador distrito Oecusse : Jose Anuno Foti Desizaun hodi taka provisoriumente Igreja Visao Crista liu husi Dialogu loron ida entre komunidade Protestante VCC nian no Komunidade Katolika iha Oecusse.

Pigura ne'ebe hatudu katak liu tiha ona fulan 3 depois de foti desizaun ne'ebe tuir lolos dehan provisoriumente ne'e too ohin loron iha realidade sidauk iha progressu.

Desizaun taka provisoriumente igreja protestante VCC ne'e akontese hafoin iha ameasa husi komunidade are Palaban iha Fulan Desembru 2010 wainhira resulta krimi hasoru jovens sira tamba deit kazu haksesuk malu ba religaun ne'e ninia presenza iha Distrito Oecusse.

Administrador distrito Oecusse foti desizaun atu taka PROVISORIUMENTE igreja protestante ne'e hodi fo tempu ba Igreja ne'e no ninia lideransa sira hodi hato'o informasaun balun ne'ebe seidauk kompleto hanesan rekomenda husi Dialogu loron ida iha Janeiru 18 fulan 3 kotuk liu ba.Lideransa Igreja VCC nian oras ne'e laiha fatin no TOLAS sei kuntinua monitoriza depois fulan 6 oin mai atu hare ba mudansas hirak ne'e.

Signifikasaun husi PROVISORIUMENTE ne'e oras ne'e dadauk mos ladauk iha klarifikasaun atu TOO BAINHIRA ou iha TEMPU IKUS MONU IHA BAINHIRA.

Tuir Konfesa husi Rozita Lasi (39 anos) iha nia hela fatin ba TOLAS katak " agora ami nia lideransa igreja nian se ba Dili no ba Liu Rai liur hodi konsulta ami nia problema ne'e, mais iha Dominggo ami Reza iha ida-idak nia uma deit" .
Hatutan tan mos husi Rozita ' Ami mos sidauk hatene los bainhira mak ami nia igreja ne'e foin bele loke fali".
TOLAS wainhira atu konfirma ho PNTL ne'ebe durante ne'e monitoriza no hari'i post besik ba fatin igreja ne'e maibe la iha ona atifidades mak hatudu katak PNTL se kuntinua monitoriza Igreja refere.
Posted by Picasa

quinta-feira, 17 de março de 2011

Fundus Infras estrutura Miliaun 5 resin hahu eksekuta iha Oecusse

Hidayat Unipessoal, Empat Saudara no Atramor Successo hahu ninia implementasaun ba Rehabilitasaun istrada Nasional liga Sub Distrito Oecusse ba Sub Distrito Nitibe. ho Nu. Kontrato 10005200 ne'e sei kanaliza no halo kaber istrada nasional iha lokasaun 3 hanesan husi Pante Makassar ba Wini, Pante Makassar ba Oesilo no Pante Makassar ba Citrana . Projeitu ne'e rasik tuir kuadru profile projeitu nian hatudu montante hamutuk USD $ 5.519.512.34

Rehabilitasaun Istrada ne'e tuir  OJE 2011 tama iha fundus espesialidade ba insfra estruturas nian ne'ebe sei diretamente eksekuta no lidera husi Primeiru Ministru. Jose Alexandre Gusmao. 
Iha Nivel Distrito Projeito ne'e sei iha deit kbiit uitoan husi Ministeriu Kompenente hodi halo monitorizasaun deit , miabe buat hotu hakotu ona no disidi ona iha Nivel nasional. 
Lahanesan ona iha 2010, Fundus espesial ba infrastruturas nian ba distrito Oecusse ne'ebe tuir planu Orsamento distrito 2010 nian husi Ministeriu infrastrutura ne'e sei halao durante tinan 3 nia laran hahu iha 2010 ate 2012.
Projeitu ne'e exemplu projeitu ida ne'ebe aloka husi gastus ba fundus petroleu nian ne'ebe tinan 2011 ba oin hahu uja ho naran fundus espesialidades ba Fundus Infra estrutura.

Kestiona ba ninia lalok eksekusaun ne'ebe la hare hanesan PDD iha tinan 2010 ne'ebe tuir los tengki hein no diriji rasik husi Administrador Distrito ida ne'e hateten klaru katak fundus infrastrutura la hanesan ona ho fundus ba Kapital desenvolvemento ne'ebe sei tau hamutuk iha Pakote Desenvolvemento Desentralizasaun ( PDD )


 
Ita espera istrada sira ne'ebe kondisoens hanesan pigura ne'e hatudu sei hadia hotu iha tinan 2011 ho kualidade ne'ebe desenhu tuir Oecusse oan hotu nia Mehi ou bele hare pigura tuir mai exemplu ida ne'ebe refleta tebes kondisoens dalan Pante Makassar Nitibe hanesan los dalan Argyle Lake, Cununura Wester Australia hatudu.
Foro ida ne'e foti husi Facebook; Candido Dos Reis Amaral (http://www.facebook.com/profile.php?id=1569848946


quarta-feira, 16 de março de 2011

Ponte Tono Oekusse Sedauk Harii Too Ohin Loron

 Ponte Tono Oekusse atu halo iha tinan 2010 nia total orsamentu hamutuk US$1,500,000 foin mak halo nia tender iha fulan Dezembru 2010 liu ba. Tender nebe mak Ministeriu Infrastrutura fo sai publiku nia total osan hamutuk US$1,100,000 iha fulan Dezembru 2010 no Janeiru 2011.
Maske konstrusaun ba ponte nee sedauk hahu no karik se kleur atu hahu iha tinan 2011, Governu AMP husu aumenta osan ba projetu hanesan liu husi Fundo Infra-Estrutura hamutuk US$500,000 iha Orsementu Jeral Estadu ba tinan 2011 nian.

Ponte Tono Oekusse sei sai importante ba Oekusse tan ponte nee bele hali ligasaun entre Sub-distritu Pante   Macasar ho Sub-distritu Nitibe.
Ponte Tono nia existensia laiha bele iha efeitu ladiak ba sucos sira iha Sub-distritu Nitibe tan, sem ponte Tono aktividades ekonomia ba sucos sira iha Nitibe bele paradu no folin sasan iha sucos sira iha Sub-distritus Nitibe aumenta makas.

terça-feira, 15 de março de 2011

KMP Pulau Sabu Hahu Opera Dili Oecusse Dili

Tersa Feira Dader 15 Marsu 2011 KMP Pulau Sabu ho kuaje koor domina husi Mutin no bandeira RDTL iha tutun mosu iha Ponte kaes Mahata, Oecusse.

Pasangaerius atus tolu resin tuun iha dader, nune'e mos wainhira iha lorokraik besik tuku 17.00 , ponte kaes hahu nakonu fali ho pasangeirus viagem Oecusse Dili.

Hanesan Publika iha edisaun Horseik, TOLAS observa populasaun nia ekspresaun hodi hare roo Ferry foun ne'ebe troka Nakroma.


Juliana Vaz haktuir iha nia dada lia ba Jornalista 
TOLAS hato'o katak " agora hau kontente ona, bele lori netik fos ba hau nia oan iha asrama Comoro no ba hare nia, besik fulan 3 nia terus iha Dili no halo hau tristi la hatene oinsa atu tulun".

Kuaje feto mane, ferik katuas hakbesik ba ponte kaes Mahata hodi alende assisti roo foun ne'e mos hodi husik hela sira nia familia ne'ebe atu halo viagem Oecusse Dili"

TOLAS konsege hetan informasaun husi Jaime Coa ; Officiais APORTIL ne'ebe faan bilhete ( tikete) katak ; folin ou presu ba Bilhete Pulau Sabu nian nafatin hanesan Nakroma klase ekonomia USd 4.00 no USD 14.00 i klase VIP nafatin USD 20.00.

Haforsa tan husi Jaime mos katak " Operasaun ba semana ida dala 2 KMP Pulau Sabu nian sei nafatin iha Sigunda Lorokraik husi Dili mai Oecusse no Tersa fila husi Oecusse ba Dili, nune mos iha Kinta no Sesta.

segunda-feira, 14 de março de 2011

Bainhira maka Ferry Pulau Sabu Halo Operasaun mai Oecusse?

Ohin, Iha Dili, Ferry Pulau Sabu hahu ninia Operasaun ba dala Uluk iha Dili ho Viagem
Dili-ATAURO-Dili. Hanesan fo sai iha Timor Hau Nia Doben Blogspot . Lee iha ne'e http://timorhauniandoben.blogspot.com/2011/03/ferry-pulau-sabu-halo-pasajeirus-atauro.html

Tuir Observasaun husi CJITL katak Ferry Pulau Sabu sei opera hodi troka Nakomra durante Ferrry BERLIN NAKROMA sidauk opera fila fali,

Foto Husi THND Blogspot

Iha Planu, Nakroma foin bele opera fila fali iha Timor iha 28 Abril 2011.

Tuir Observasaun TOLAS, Povu hahu mai buka informasaun atu sosa bilhete iha Ponte Kaes Oebau Oecusse, tamba iha rumor katak Sigunda Loraik nee Ferry Pulau Sabu Sai husi Dili mai Oecusse

Entertanto Ohin iha Sigunda Feira 14 Marsu 2011, Ferry Pulau Sabu foin fila husi Atauro Dili iha tuku 18.30
bainhira mak Ferry nee bele halai  Dili Oecusse Lolos, Ita Hein deit.

domingo, 13 de março de 2011

Deputado Arsenio Bano, Sasin ba situasaun Oecusse infrenta Fos Laiha.

Liu husi nia Profile Facebook ba Facebookers besik 5003 iha mundu tomak, deputado Partido Fretilin , Arsenio Bano ne'ebe mos kaer kargo nudar Vice Presidenti Partido Fretilin lamenta issue Fos laiha hanesan hakerek iha nia status Sigunda 14 Marsu 2011.  http://www.facebook.com/?ref=hp#!/profile.php?id=721707884 . ( Sira ne'ebe mak sidauk kolega ho Arsenio Bano tengki kalma tamba la bele ona simu lista tan liu rihun lima resin ona )

Kestiona folin fos no mos Armagem MTCI ne'ebe Mamuk iha Distrito Oecusse tuir komentarios Facebookers sira katak " Gil nusa mak matan dukur hela det ne'e ? fos folin sae bebeik mais nia dehan ne;e normal. Folin fos normal mais nia mak abnormal ona karik..nia kompara fali nia an ho ema iha rural ne'e.  Hanesan hatete husi Belun Arsenio Bano nian ida naran Apolinario Guterres.

Maski Nune Belun balun mos kestiona katak fos folin sae laos iha oecusse deit,,
Tuir Observasaun TOLAS wainhira haleu Distrito Oecusse iha loron Sigunda , 14 Marsu 2011, Gudang MTCI ne'ebe tuir lolos la taka loron-loron ne'e ohin loron taka no laiha visitantes hanesan babain.
Komunidade simu informasaun husi Chefi Aldeia sira katak Armagem  MTCI mamuk duni no fos kuaje la tama tantu liu husi darat no tasi Semana ida ona.

TOLAS hein katak semana ne'e sei iha atuasaun ba situasaun ne'e hodi bele tulun povu kiik sira buka aihan loron-loron.

 laos Oecussi deit mak hamlaha ,,,hau nia rain fatuberliu iha deputadu barak mas nonok dit,,,,semana kotuk hau tenke sosa fos ba neba ,,,,iha dili karun seidaun transporte tan nebee lahatene inan aman sira iha neba bele sosa ga lae ??? hanesan komenta husi Jhony Suares belun ida ne'ebe mos komenta ba status ne'e.

sábado, 12 de março de 2011

Editor Prinsipal TOLAS Eleitu nudar Konsello Koordenadora OPMT Distrito Oecusse periodo 2011-2014

Liu husi II Konferensia OPMT Distritu Oecusse " Organizasaun Popular Mulher Timor nebe hola fatin iha Residensia Paroko Oecusse iha 5 Marsu 2011 foin lalais, hili liu husi eleisaun direita husi Konfrensistas sira eleje Editor Prinsipal TOLAS, Sebastiana da Costa Pereira nudar Konsello Kordenadora OPMT Distrito Oecusse periodo 2011-2014. Marka prejensa iha Konferensia ne'e, Aurora Ximenes Membro Komisaun Politika FRETILIN nian nebe mos kaer hela knar nudar membru Konselho Direksaun OPMT nivel nacional,
Parabens mos Ba Membrus Estrutura Foun OPMT distrito Oecusse nian i Sukseu nafatin ba kontribui desenvolvementu dekade paz iha Oecusse no Timor Leste.


Resultadu Konferensia II OPMT Distrito Oecusse nian konsege konsolida estrutura foun ba OPMT Oecusse hanesan tuir mai nee

Konsello Koordenadora : Sebastiana da Costa Pereira, 1 Vice Koordenadora : Sanchia Bano, 2 Vice Koordenadora ; Graciela do Carmo.

iha sorin seluk, posisaun hanesan Sekretariado Distrito chefia husi : Maria Leonord de Sousa nudar Presidente, 1 Vice Sekretariado distrito husi ; Filomena da Costa i 2 Vice Sekretariado Distrito husi : Luisa H. da Costa. no ikus liu, Nudar Koordenadora ba Komisaun Juridisaun no Fiscalizasaun eleitu ba Rosa Ribeiro.

Kuaje Delegadas hamutuk nain 65 partisipa iha Konferensia ne'e durante loron ida tomak to kalan.

sexta-feira, 11 de março de 2011

Estrada husi PDD 2010 istragus La bele fo kulpa demais udan no rai halai

Bronjong ne'e foin mak halo iha 2010, agora aat fali ona.
GAMP nia resultadu ba Pakote sira ne'e ohin loron bele hare la liu fulan 3 -6 kuaje hetan istragus,hanesan iha area proteksaun dalan Oesilo-Pante Makassar , bronjong hirak ne'e hetan istragus husi bee no halo istrada sira sai fali mota laran.

Kuaje istrada mos hetan istragus, akontese hanesan rai monu no be kanu nakonu fo impakto ba istrada klaran sira sai ona los hanesan mota laran.

Parte dalan Oesilo klasifika hanesan estrada nasional no liga internasional entre Oecusse no TTU-Indonesia, kuaje Kareta no motorizadas loron-loron halo movemento iha estrada ne'e liu husi 5 ate 6. inklui transporte publiku hanesan Bis, Mikrolet no Ojek.

Udan nebe Monu rai halo istragus ba kualidade projeito dalan no bronjong, mais to bainhira los ita fo kulpa demais udan no rai halai?

quinta-feira, 10 de março de 2011

Se Laiha nafatin Dekretu Lei regula Folin Fos, Oecusse sei infrenta Hamlaha

Folin Merkadu se los mak bele kontrola......?
Ne'e reaksaun husi Maria Abi (32 Anos) wainhira hatan ba TOLAS nia perguntas relasiona ho folin fos karon 30Kg nebe sae husi 18 ba 25 iha Merkado Maumate. " Mana husu fali ami ka, ami sosa mos ema ida faan ne'e hansa fali ita diskuti malu ho sira, sira dehan roo laiha, sira ba tula rasik, pasensia deit. Se los mak atu kontrola folin fos?" Eksprea Maria ho lian makas.

Kestiona presu fos ne'ebe sae makaas iha merkado Oecusse liu-liu iha semana ne'e iha merkado Maumate Baqui, inan feto sira dada is tebes. Fos Karun Kinur ne'ebe todan 30Kg faan antes ho 20 maibe agora sae ona ba 25. Fos Karun Mutin marka AAA todan 25Kg antes faan ho 12 maibe agora sae ona to 20 hotu.

Tuir Emprejariu hirak ne'ebe faan fos MTCI  esklarese duni katak, impaktu husi roo la tama ne'e mak halo emprejariu balun tengki sosa tutan husi emprejariu sira nebe aluga Roo Atauro lori fos husi Dili mai Oecusse.

Nee bele sae iha semana nee ba oin kuandu sidauk iha deti roo Nakroma.
Tama semana 9 ona, Roo ahi Berlin Nakroma sidauk bele opera fali hanesan babain. maski kestaun ne'e foti bebeik ona. Nune mos iha semana pasadu fulan Fevereiru nia laran, komisaun E Parlamento Nasional wainhira marka audensia ho Emprejariu Nasional sobre folin Fos MTCI nian, Emprejariu nasional hirak nee mos lamenta tebes ho atitude husi Emprejariu kiik sira nee'be hasae folin fos wainhira fila to iha ida-idak nia distrito.

Tuir Observasaun husi TOLAS, fos Marka AAA karon Kinur sustena familia ida ho membrus nain 5 ba leten kuaje too semana 1 liu loron 4 ne'e signifika katak kada fulan familia ida persija maneja atu hasai osan USD $ 50.00-75.00 hodi bele sosa fos.

Nune mos ba fos Marka Globus todan 30 Kg sei kuntinua faan ho folin USD $ 30.00 ba leten ba familia ida tengki hasai USD $ 60.00 USD $ 90.00 kada fulan.

MTCI iha parte seluk, maski hafoin marka audensia ho Komisaun E Parlamento Nasional  iha Fevereiru 23 liu ba, la dauk tau atensaun ba prepara dekretu lei hodi regula folin fos, maibe hao fali Festival Carnaval cultura. Governo ida ne'e rona dadauk povu nia lian, la tetu no la tau matan, hatan fali oinseluk.

segunda-feira, 7 de março de 2011

Airin Eletrisidade Tohar, Ahi Lakan Fulan Tolu Deit, responsabilidade se nian?

Iha tinan 2009, mosu projetu Pakote Referendum inklui mos projetu balun ba area elektrisidade hari airin. Iha fatin-fatin distritus timor laran tomak iha duni projetus elektrisidade hari airin foun inklui distritu Oekusse. Elektrisidade sei lakan iha fatin fatin tuir promesa PM Xanana nian katak tinan 2010 to 2011 elektrisadede sei lakan iha timor laran tomak maibe molok mehi nee realiza airin balun tohar tiha ona tan kualidade airin sira laiha. Projeitu fornese Elektrisidade no instalasaun iha Suco Nipani Oekusse ita bele bele dehan kompleta ona maibe elektrisidade lakan fulan tolu deit airin nebe mak hari tohar. Komunidade Aldeia  2 iha Suco ne’e la bele iha ona aksesu ba elektrisidade.
Governu AMP hakarak ahi lakan ba ema hotu mas se hari airin ho kualidade tohar lalais, osan povo nian ita bele gasta saugate deit..
Problema ne’e mosu iha Loron Sesta dia 28 Fevereiro, Wainhira udan no anin boot fo impaktu ba aihun tuan ne’ebe monu no konsege istraga kuaje Fiu elektrisidade husi hamutuk airin 4.


Komunidade iha Bairo Aosnak hakfodak ho akontesemento ne’e halo sira mos hamosu perguntas. Maibe tamba sa, mak airin elektrisidade nian mos bele tohar ne’e ( mes akatahin nansa ees nijamsat nabei nmos kun ia ) haktuir pedro ( 47 Anos) ba TOLAS,
Hatutan mos husi Pedro, Aihun ne'e monu entre airin rua, no airin ida ne'ebe besik liu be aimonu ne'e latohar, maibe airin ida fali ne'ebe dok uitoan ne'e mak tohar fali.  ( Leka me Nij le apaomakta in ka nat iup a le alklota in es natipom fan reforsa tan Pedro iha ninia esplikasaun ba TOLAS.
(TOLAS tenta atu konfirma ho EDTL Distrito Oekusse, oinsa lalaok ba Manuntensaun husi Airin hirak ne’ebe at ona tamba oras nee komunidade labele aksesu ba ahi.
Maibe sidauk hetan konfirmasaun klaru. Iha parte seluk, komunidade kuntinua ejiji ba chefi Suco hodi hatoo problema nee ba distrito no nasional.
Problema iha oin , maibe se los mak atu husu tulun ba?

sábado, 5 de março de 2011

Timor Post - Sesta, 04 Marsu 2011 Publika tan Informasaun sobre NAKTUKA

Hanesan Publika iha Blog TIMOR HAU NIA DOBEN,

 Sesta Feira 4 Marsu 2011

Sani nain Sira bele mos diretamente loke notisias nee iha THND blog spot hanesan iha linha ne'e.


TOLAS re publika ida ne'e no agradese ba TP no THND Blog spot.


Timor Post - Sesta, 04 Marsu 2011
Dili " Elementu tentara Nasional Indonesia iha 24 Fevereiru foin lalalis ne'e kontinua tama fali area Naktuka to'o armajen Ministeriu agrikultura no peskas.
Maske nune’e to’o iha armajen MAP nian, la halo estraga ba armajen maibe halo mate deit sanyo no ahi ne’ebe momentu ne’e lakan hela.

Prezidente komisaun B ne’ebe trata asuntu negosiu estranjeiru, defeza no seguransa nasional, deputadu Duarte Nunes, informa kestaun ne’e iha PN, horsehik, hafoin rona informasaun husi komando PNTL.

”Entertantu TNI tama iha area fronteira naktuka ho motivu ne’ebe la klaru to’o iha armajen MAP nian ne’ebe halo iha area refere. Iha momentu ne’e elementu TNI sira konsege hamate ahi no sanyo ida ne’ebe momentu ne’e lakan hela maibe, la-estraga sasan ruma,”hktuir Nunes.

Maske nune’e nia dehan komisaun B sei hein relatoriu detalho husi komando PNTL liliu Polisia Fronteira ka UPF.

“Situasaun ne’e la-ameasa populasaun iha area fronteira nian tamba la-estraga sasan ruma,”esplika nia.

Nia akresenta informasaun ne’ebe komisaun hetan katak parte Ministeriu negosiu estrangeiro, halo ona enkontru dala rua ho Indonezia hodi deskute asuntu refere maibe espera sei iha kontinuasaun atu resolve problema refere.

Nune’e nia dehan povo bele halua knar hanesan baibain nudar agrikultura.

IHA FATIN HANESAN, Prezidente komisaun A deputada fernanda Borges hatete polisia fronteira presija fo seguransa sufisiente ba komunidade sira iha fronteira.

“Polisia presiza tulun povo iha area fronteira nian, tamba area ne’e seidauk hatene loloos se nian,”esplika nia.

Borges dehan, MNE mos tenke fo prioridade hodi koalia ho MNE Indonesia atu resolve kestaun refere.(gus)

quinta-feira, 3 de março de 2011

137 Passajeirus Ba Oekusse husi DiliToba iha Mota Ain, Sec Estado JT iha Dili

Passajeirus hamutuk 137  Oekusse husi dili toba iha Mota Ain Fronteira Timor Leste Indonesia tan lakonsege to'o iha Mota Ain molok oras serbisu taka. Passajeirus tula husi Dili ba Oekusse sai husi Dili tuku 9 dader lakonsege hakat Mota Ain atu ba Oekusse tan oras serbisu taka ona. Passajeirus labarik ferik no katuas sira ohin kalan toba iha Mota Ain. Fontes TOLAS nian la konsege konfirma situasaun ida ne'e  ho Secretario de Estado Rejiaun Oekusse tan kleur ona la mosu iha Oekusse. Populasaun Oekusse lamenta tebes situasaun ida nee tan laiha kondisaun ba passajeirus nebe barak liu-liu ba labarik sira atu toba iha Mota- Ain molok liu too Oekusse aban dader. Tuir populasaun balun nebe TOLAS dada lia ho sira, desde Governu AMP ukun Sekretario de Estado Oekussi nian, Jorge Teme nebe mos ema Oekusse oan husi Suco Naimeco nunka hela metin iha Oekusse atu resolve problemas barak nebe populasaun Oekusse  enfrenta hela. Sekretariu Estado Oekussi diak liu sai deit ona Sekretariu de Estado ba Governu Central deit ona.  Povu Oekusse laiha ona opsaun, pasrah no simu deit ona situasaun ida nee. Tratamentu ida nee karik tan rai Timor Leste foin mak ukun an tinan 10 liu ba.

terça-feira, 1 de março de 2011

23.00 Horas TL Passajeirus Sae Truck Husi Oe-cusse To'o Dili

Governu AMP kontinua fasilita transporte Oekusse-Dili-Oekusse ho truck nebe tula passajeirus ba mai. Iha 1 Marco 2011, tuku 23.00 horas Dili Timor Leste nian, passajeirus Oekusse too iha Dili ho Truck lima. Tuir fontes informasaun nebe TOLAS konsege, passajeirus 158 liu sae truck lima husi Oekusse hakat fronteira Wini no Motain Atambua. TOLAS mos konsege hetan informasaun kona finansiamentu nebe Governu AMP gasta atu selu truck lima husi Oekusse too Dili.
Kada truck nebe lori passajeirus Oekussi Dili Governu AMP selu US$1500 nebe nia total ba truck lima Governu AMP gasta US$7500.Povo Oekusse kontinua hein Nakroman no solusaun seluk husi Governu hodi bele fasilita transporte Oekusse-Dili-Oekusse.