quinta-feira, 13 de junho de 2013

Visita Dr.Mari Alkatiri iha Indonesia kontinua konsulta ba ZEESM

TOLAS, Jakarta- Reportagem-Leonia Monteiro

Dr Mari Alkatiri no komitiva kontinua halao visita konsultasaun iha Jakarta hodi hasoru malu ho empresarios nasional sira iha Indonesia relasiona ho ZEESM ne'ebe sei halao iha Oecusse.
Iha Visita foin lalais Dr.Mari Alkatiri mos halao sorumutu ida ho Aburizal Bakrie nudar Prezidenti Partidu Golkal ne'ebe konhesidu hanesan empresariu Nasional iha ninia edifisiu iha Jakarta foin lalais iha 11 Junu 2013.
 
 
Iha loron tuir fali iha 12 Junu 2013, Dr Mari Alkatiri mos halao sorumutu ho Kamar Dagang dan Industri ka KADIN Indonesia hodi apresenta programa Master Plan ZEESM ba investor sira nebe kuaje halibur hamutuk iha membrus KADIN husi teritorio Indonesia tomak.
 
Liu husi ninia konta privadu Twitter, iha 11 Junu Politiku nomos economista ne'e hateten katak " Konsepnya cukup menarik&berharap pemerintah & pengusaha Indonesia mau bekerjasama...."
 
Liu tan, ema numeru permeiru iha Partidu GOLKAR ne'e mos hatutan tan katak " sebab Indonesia adalah negara yang penting bagi Timor Leste."
 
Aburizal Bakrie@aburizalbakrie11 Jun
Konsepnya cukup menarik&berharap pemerintah&pengusaha Indonesia mau bekerjasama. Sebab Indonesia adalah negara yg penting bagi Timor Leste.
 
 

Inkontru Nasional husi Dr.Mari ho KADIN iha Indonesia ,Jakarta, Junu 12-2013

 
 Tuir planu Komitiva Dr Mari nian mos sei halo visita ba Baten Indonesia hodi hare besik investementu ne'ebe oras ne'e lao dadauk iha ilha neba.
 


quinta-feira, 23 de maio de 2013

Apresentasaun Master Plan ZEESM iha Oecusse husi Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri



Oecusse Husi TOLAS

Ema kuaje atus ba atus halo nakonu salau inkontru Parokia Nossa Senhora do Rosario Oecusse nian iha Numbey ohin dader hodi rona apresentasaun direta husi Dr Mari Alkatiri Eis Primeiru Ministru RDTL kona ba master plan Zona  Espesial Ekonomia Sosial de Merkadu ba Oecusse ka ZEESM.

Apresentasaun nebe lidera husi Dr. Mari Alkatiri ne'e tuir TOLAS nia observasaun antes nee hetan antusiamu makaas husi komunidade nebe hatoo sira nia hanoin liu husi linha komuniasaun sosial hanesan liu husi facebook no blogspot seluk.

Iha visita hodi apresenta Master plan ne'e Dr. Mari Alkatiri konvida Oecusse oan tomak atu fo hanoin, tau hamutuk ideas hare ba future Oecusse atu sai saida ho planu ida ne'e.

Dr. Mari hateten liu tan katak ne'e mehi furak duni, maibe mehi nee so bele realiza wainhira ita hotu servisu hamutuk. Parte seitor Privadu serivu hamutuk ho governu inklui Oecusse oan hotu tengke servisu makaas liu tan, prepara rekursu humanu nebe naton hodi kontribui ba desenvolvementu ida ne'e.

Partisipa iha sorumutu ida ne'e mayoria representante husi suku, sub distrito, adminsitrasaun distrito, departementos sira nia dirijentes no mos sociedade sivil.

RO Atraza, MTK Fo Xamada ba Kompania Sagitarius




Husi  Florencio Ximenes

Dili, Ro Ilha Mandarin ne'ebe govenru kontratu hodi subtitui ro Nakroma ba halo manuntensaun iha Indonesia maibe dadaun ro refere seidauk mai atraka iha portu Dili.
Nune'e Governu liu husi Ministeriu Transporte no Komunikasaun bolu ona xamda ba kompania Sagitarius atu bele subtitui lalais ro Nakroma nebe ba halo manuntensaun iha Indoensia.
Vise-Ministru Transporte no Komunikasaun Flavio Cardoso Nenes hatete, parte governu bolu xamada ona ba kompania Sagitarius hodi hatene defikuldade saida mak sira hasoru dadaun ne'e.

" Ita bolu ona kompania nebe responsabiliza ba ro hodi troka ro Nakroma ba halo manuntensaun atu hatene difikuldade para governu esforsu ajuda kompania ne'e hodi lori ro Ilha Mandarin ne'e lalais." dehan nia iha knaar fatin Kaikoli horiseik.

sexta-feira, 10 de maio de 2013

Master Plan Oe-Cusse; “Portu-Aeroportu Faze Primeiru”


,

Jornal Timor Post - Sesta-Feira, 10 Maiu 2013

Prioridade infraestrutura ba primeira faze iha programa no master plan (Planu Boot) zona espesial iha Oe-Cusse maka portu no aeruportu.

“Ita tau perioridade uluk iha portu no aeroportu tanba wainhira atu implementa infraestrutura iha area seluk ita presiza hatama sasan, tanba ne’e area rua ne’e mak perioridade uluk atu harii,” informa eis primeiru Ministru (PM) ne’e ba jornalista sira, Kinta (09/5) iha rezidensia Farol, wainhira prepara atu hala’o ninia vizita ba Oe-cusse hodi koalia ho komunidade Ou-cusse.

Nia hatutan, husi area rua ne’ebe perioridade ne’e ninia item la hanesan, purtantu, infraestrutura ba portu kona ba kustu 120 mill Euro, no Aeroportu ninia kustu 160 Mil Euro.

“Maibe kustu sira ne’e laos estimasaun governu Timor nian, ita foti kustu sira ne’e husi estimasaun rai liu nian, ne’eduni, ita halo komparasaun ba ita nia rain kustu kiik,” nia sublina. Entertantu, koalia kona ba kompania hira mak sei fo apoiu konstrusaun ba infraestrutura iha zona espesial ne’e, Alkatiri informa iha kompania barak mak sei tama, sira mai husi Eropa no Azia.

Nune’e mos, Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri iha tempu badak sei hala’o workshop (Seminariu) hodi koalia ho komunidade Oe-Cusse oan. Molok hasoru malu ho komunidade sira iha Distritu Oe-cusse, iha mos grupu avansadu ida ne’ebe apoiu Alkatiri sei lao uluk hodi prepara ajenda no programa sira, atu nune’e seminariu refere la’o ho diak.

“Hau halo enkontru dala hira ona, laos deit ho governu maibe halo mos ho Oe-cusse oan sira iha Dili ne’ebe apoiu husi Ministeriu Estatal para atu tun ba Oe-Cusse iha semana ne’e,” hateten Alkatiri iha ninia rezidensia Farol, Dili. “Hau sei koalia ho autoridade sira hanesan administrador, lider tradisionais, komunitariu no veteranu sira,” nia hatutan.

Liu husi Prezensa ne’e, Alkatiri mos sei halo vizita ba fatin lubuk ida tanba projeitu ne’e integradu ne’ebe sei kobre area lubuk ida, tanba ne’e, Alkatiri hateten, nia tenki halo vizita ba fatin sira ne’e para atu haree besik liu tan kondisoens iha fatin sira ne’e, zona espesial refere iha area 17 mak sei realiza iha ne’eba.

Area infraestrutura sira ne’e sei fahe ba parte rua, ida, ba infraestrutura publikus no ida seluk infraestrutura privadus, infraestrutura publikus preokupa area 23 kompostu husi aeroportu, porto komersial no relreiu, portu ba peskas, sentral produsaun enerjia, redi varia rejional, sentral mini hidrikas, sentral eolokas, sentral fotovoltaikas, sentral biomassa, tratamentu agua, tratamentu esgostos, tratamentu residues, area desportiva, edifisiu administrative ZEESM, habitasoens realojamentu, instalasaun para polisia, instalasaun ba bombeiros, matadouro, merkadu abastesedor, distribuisaun enerjia, distribuisaun gas, telekomunikasoens, no vias de komunikasaun.

Nune’e mos husi infraestrutura privadu perkore, ospital, rehabilitasaun ospital atual otel Resort, Otel negosiu, aparthoteis, eskolas, habitasaun, eskritorius, Zona komersial/merkadu, sentru kultura, sentru espiritual, sentru formasaun, universidade, industria, korreius, no sentru trasnporte.

Infraestrutura ne’ebe sei hala’o iha zona espesial ne’e la’os deit governu meska mak sei kaer maibe iha mos emprejariu estranjeirus lubuk sei involve iha laran. Tanba ne’e, ita hahu agora halo aprosimasaun uluk ho komunidade Oe-Cusse oan sira iha Dili inklui mos sira iha enclave rasik para bele hatene benefisiu husi planu Master ne’e bele fo benefisiu ba ema hotu, tuir nia katak antes atu hahu prosesu implementasaun master plan ne’e hodi bele fo benefisiu ba ema hotu, tuir nia katak, antes atu hahuprosesu implementasaun Master Plan ne’e tenki iha uluk estudu ida ne’ebe klean hodi haree husi impaktu social no ekonomiku, ambiente no mos cultural.

quarta-feira, 8 de maio de 2013

21 Maiu Agora Dr. Mari Alkatiri sei visita Oecusse

Quarta-feira, 8 de Maio de 2013

“Alkatiri: Master Plan Oekusse Sei Kombate Pobreza”

.

Jornal Independente - Kuarta-Feira, 08 Maiu 2013

Eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri hateten, planu master Plan ba Zona espesial ekonomia social merkadu Timor Leste no projeitu pilotu Distritu Oecusse sei halo fundu dezenvolvimentu no kombate pobreza, tanba projeitu ne;e integradu global.

“Retornu ba politiku iha, ekonomiku iha, retornu finanseiru iha no retornu social boot, tanba projeitu nee integradu global,” dehan nia iha farol, Dili (7/5). Nia sei prepara planu no programa inklui dezenu ba master Plan zona espesial ekonomiku merkadu ba projeitu iha Distritu oekusse no Dsitritu seluk ne’ebe halo ho dezenu tekniku internasional.

“Planu no programa barak maka tama hanesan projeitu iha area agrikultura, saide, empregu traballhu no projetu seluk, maibe seitor ida-idak mak sei kaer,” tenik nia. Nia hatutan, Master Plan hanesan dezenu atu hari sidade foun ne’ebe ema rihun 30 to’o rihun 50 mak hela iha ne’eba, ho eskola, ospital, universidade, portu n o aeroportu nivel internasional.

Orsamentu implementasaun Master Plan, Alkatiri dehan, sei uza sistema primeiru faze to’o terseiru faze, estadu investe osan hamutuk U$1.3 ne’ebe bele aumenta no hamenus tanba iha dadus foun no orsamentu mai husi privadu ne’ebe hakarak investe hamutuk biliaun U$2,6.

“Governu investe biliaun U$1,3 no husi privadu biliaun U$2,6, signifika estadu um tersu no osan privadu mak barak liu estadu,” nia informa. Maibe nia hateten, osan estadu ne’e sei iha retornu mak hanesna infra-estrutura, ekonomiku, loke servisu no finanseiru ka osan ne’e sei funan fali hodi selu saida mka sira gasta.

“Fundu 2 mak ita sei halao iha Master Plan mak hanesan fundu dezenvolvimentu no fundu kombate pobreza,” tenik nia. Nune’e, nia mos garante Master Plan ba projeitu pilotu ne’e sei fo retornu ba TL, liu-liu benefisiu ba populasaun Oekusse nia.
.

sábado, 20 de abril de 2013

Dr. Mari Alkatiri apresenta draft Master Plan ba grupu Oecusse hela iha Dili

Dili, Farol ,Fundasaun HAK
I ves apresentasaun ba Publiko Master Plan ZEE
Domingo 21 Abril 2013
Hola fatin iha Fundasaun HAK Farol Dili, ohin dader Dr. Mari Alkatiri halao apresentasaun ba Drafto Master Plan Zona Espesial de Mercado da Economico de Oecusse.
Tuir Dr. Mari nia prefere liu atu bolu konsepto Master plan nee laos ZEE ( Zona Economic Exclusive) maibe nia refere liu Master plan ne'e bolu Zona Espesial de Mercado da Economia Sosial

hola fatin iha Sorumutu ne'e kuaje membrus governantes sira Oecusse oan hela iha Dili hamutuk mos iha Deputado Jacob de Araujo inklui akademikos no intelektuais sira seluk husi Oecusse.

TOlAS mos observa katak sidadaun Oecusse sira residensia iha Dili nebe hola parte iha seremonia ne'e halibur malu liu husi meios komunikasaun sosial ne'ebe organiza husi Sr.Arsenio Bano hodi hetan informasaun barak liu tan kona ba planu ida ne'e ba sidadaun Oecusse sira nebe residensia iha Dili.

TOLAS mos observa katak liu husi Komunikasaun Sosial, diskusaun lao namanas hela ona iha forum sira nebe koalia husi Oecusse oan sira, ne'e hatudu katak Intelektuais sira hahu tau hanoin no neon ba lalaok konsultasaun ba prosesa master plan ZEE nian iha futuru.

iha okaziaun ida ne'e Dr. Mari Alkatiri apresenta kuaje informasaun ne'ebe tau hamutuk iha slide powerpoint kuaje tahan 20 resin durante minutu 90 nia laran.

TOLAS observa katak partisipantes sira maski menus partisipasaun Feto maibe representa ho ekilibru husi parte hotu.

segunda-feira, 15 de abril de 2013

Dili 15 Abril 2013

Sani nain TOLAS sira sei hanoin notisias ida nee, TOLAS hatun kobertura kona ba fundus infras estrutura miliaun 5 resin hadia estrada Wini-Citrana, Oecusse ba Oesilo

http://tolas-oekusse.blogspot.com/#!/2011/03/fundus-infras-estrutura-miliaun-5-resin.html

Hafoin besik tinan 2 projeto nee iha ninia fiskalizasaun husi PN katak la tuir desenhu, liu liu iha parte Oecusse villa nian

Sani nain sira bele lee klean liu tan iha nee


Komisaun E Parlamentu Nasional (PN), trata asuntu infraestrutura, Transporte no komunikasaun, konsidera projeitu rehabilitasaun estrada Distrito oecusse Vila la tuir Dezenhu, tanba la iha aprovasaun husi Governu.

Tuir Deputadua Komisaun E (PN), Inacio Moreira katak, kona ba dezenhu ne’e mak sai hanesan problema boot, ne’ebe nia husu ba Governu tenki fo atensaun ba konstrusaun estrada ne’e tanba presiza duni halo dezenu para engineiru sir abele halo analiza hafoin bele halo estrada.

“Hau hateten katak, estrada ne’e halo kleur ona, maibe to’o agora seidauk hotu, falla, ne’e tan dezenu laiha, tanba laiha ema ida aprova ida ne’e maka sai hanesan problema,” hateten Inacio ba JNDiario hafoin fiskiza projeitu ne’e iha Distritu oekusse, Sesta (12/4). Dezenu ba halo estrada iha Distritu Oekusse Vila ne’e halo la kumpleitu, tanba dehan BOQ ne’e sira halod deit valeta ho estrada ne’ebe ho distansia 8 kilometru, no iha estrada ninian Cross ring iha BOQ orsamentu laiha.

Iha fatin hanesan, Prezidenti Komisaun E Pedro Martires hateten, rehabilitasaun estrada iha Distritu oecusse, tuir sira nia fiskalizasaun katak, dada iis oituan tanba tanba barak mak sei a’ata hela.

Komisaun E mo deside ona katak, sira sei la nonok no husik hela deit estrada ne’ebe ho kondisaun a’at, tanba ne’e, sira promete sei propoin ba Governu iha tinan oin mai tau orsamentu maka’as para hadia estrada iha Distritu Oecusse Vila hamutuk, U$5,5 mileons ne’ebe kaer husi kompania tolu, kompostu husi, kompania Hidayat, 4 Bersaudara ho Atramor

quinta-feira, 11 de abril de 2013

Xanana: "Oecusse Oan Tenki Rona Alkatiri”

Jornal Timor Post - Kuarta-Feira, 10 Abril 2013

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao husu ba Timor oan iha Distritu Oecusse rona eis-Primeiru Ministru Mari Alkatiri ne’ebe sei aprezenta kona ba estudu Master Plan ba planu implementasaun Zona Ekonomia espesial iha Distritu Oe-Cusse.

“Ba buat seluk ita tenki koalia nafatin hodi nune’e ba interese nasional ita deit,” Xanana dehan iha debate publiku munisipiu iha Distritu Oecusse, Segunda (08/4). PM Xanana hatutan, agora Timor Leste iha konjuntura foun, lider sira tenki hamutuk defende ba interese nasional, nia informa, la kleur tan, eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri sei aprezenta politika zona ekonomia esklusivu iha Distritu Oe-cusse.

Nia hklaken tan, Dr. Mari Alkatiri atu mai laos koalia ho membru Partidu FRETILIN, maibe nia (Alkatiri) mai atu koalia ho Povu Oe-Cusse oan hotu.

Ne’eduni, PM Xanana husu ba Oe-Cusse sira tenki hamutuk koalia para dezenvolve Distritu Oecusse ba futuru, labele lori interese partidu iha laran. Lider rejistensia ne’e halo komparasaun katak, hanesan iha funsaun publiku lakohi funsionariu publiku sira lori interese partidu iha laran.

“Hau koalia tiha ona ho Diretor sira, hau lakohi rona funsaun publiku atu tau interese partidu iha laran, inklui iha servisu fatin, tanba funsaun publiku servisu ba povu ida de’it (TL),” Xanana realsa.

Prezidenti Partidu CNRT ne’e informa, molok eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri atu aprezenta Master Plan kona-ba Zona ekonomia espesial iha Distritu Oe-cusse, nia (Alkatiri) aprezenta ona planu sira ne’ebe Prezidenti Republika Taur Matan Ruak no Governu rasik. PM Xanana hateten, tuir informasaun ne’ebe nia simu diretamente husi Alkatiri katak, se Zona ekonomia espesial ne’e implementa duni iha Distritu oe-Cusse sei investe osan purvolta 1.3 Dollar Amerikanu.

domingo, 7 de abril de 2013

KAK investiga Ministra Financas Emilia Pires relasiona hari edifisiu Kamara Municipiu sira iha TL

Jornal Independente - Sesta-Feira, 05 Abril 2013
Edifisiu Kamara Municipiu Oecusse
by TOLAS

Sosiedade sivil sira kestiaona maka’as politika governu nian hodi gasta osan estadu milaun U$7 dolar Amerikanu ne’ebe uza ba harii edifisiu kamara Munisipiu maibe edifisiu balun abandona.

Diretor Organizasaun Naun Govermental Luta hamutuk, Mericio Akara preokupa ho osan montante boot ne’ebe governu gasta harii kamara munisipiu iha distritu haaat (4) maibe nia rejultadu mak edifisiu balun abandona.

Total orsamentu estadu harii kamara munisipiu hahu iha tinan 2009-2011 iha ditritu hat hamutuk $7, edifisiu Munisipiu iha Distritu Dili ho total orsamentu milaun U$1,750, distritu Baucau milaun U$1,750, Bobonaro milaun U$1,750, no distritu Oekusse hamutuk milaun $1,750.

Politika kria kamara munisipiu husi Governu AMP ne’ebe iha Ministeriu STATAL Arcangelo Leite nia responsablidade. Relasiona ho kestaun ne’e, Komisaun Anti Korupsaun (KAK), kurta feira (3/4) bolu Ministra Financas Emilia Pires hodi presta deklarasaun nudar testamunha ba gastus orsamentu hodi uza ba projeitu harii kamara munispiu la tuir sistema BOQ.

Turi Akara lolos molko atu harii edifisiu kamara munisipiu ne’e, presiza sosializa, dezmina beibeik politika ne’e, saida mak sei akontese ba politika kamara munisipiu ne’e. Mekanismu seluk, Akara sujere ba governu tenki hakbesin an ba ema ne’ebe atu zere no ezekuta politika kamara munisipiu ne’e, atu nune’e bele identifika implementasaun kamara munisipiu ne’e nia modelu oinsa.

Tanba antes atu harii kamara munisipiu tenki liu husi estudu komparativu iha nasaun seluk neebe implementa politika desentralizasaun.

sexta-feira, 5 de abril de 2013

Dr Mari Alkatiri responde ba lamentasaun Jose Anuno nian sobre baze legal ZEE


Liu husi nia pensamento iha loron 2 Abril de 2013 foin lalais nee iha nia konta ID Facebook
Eis Administrador distrito Oecusse Jose Anuno lamenta kona ba baze legal ZEE nebe oras nee dadauk lidera husi Eis PM Dr. Mari Alkatiri

Maski la responde direta iha ID Konta FB Jose Anuno ninian, maibe Dr. Mari Alkatiri hateten katak
"Primeiro iha baze Konstitusional. Segundo maka PED. Terseiro, naturalmente, tenki aprova Lei oin oin atu implementa kausula konstitusional, liliu Lei ba ESTATUTO ESPESIAL OE-Cusse nian. Atu hahu halo estudo, base konsitusional sufisiente ona Sr. Eis- administrador Anuno."

Orsamentu Ba Projetu Master Plan U$1.300 Billioens sei hahu implementa iha Oecusse husi Gabinete Sekretario Estado do Konselio do Ministro Agio Pereira nian lidera diretamente konsultasaun ho paises Lingua Portuquessa no nasaun seluk husi Eis Primeiro Ministru Dr. Mari Alkatiri.

quinta-feira, 4 de abril de 2013

Sosiedade sivil husu halao konsultasaun kona ba Master Plan ZEE iha Oecusse ba entidades hotu

by TOLAS


Jornal Nacional Diario - Kinta-Feira, 04 Abril 2013

Sosiedade sivil husi organizasaun nao Govermental (ONG) Luta Hamutuk (LH) husu ba governu liu husi eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri atu halo konsultasaun no mos esplika ba entidades hotu-hotu kona ba Master Plan ne’ebe nia lidera, hodi implementa iha Zona Oecusse iha tinan 2014 atu nune’e labele hamosu kecemburuan social.

Vise Diretor ONG LH Joaozito Viana konsidera politika Master Plan hatudu passu ida ne’ebe pozitivu, maibe presiza halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu, hanesan sosiedade sivil, Akademista inklui komunidade atu nune’e iha ikus mail abele mosu kecemburusn social entre Komunidade Distritu Oecusse no komunidade iha Distritu 12 seluk.

“Esperensia tinan 10 resin hatudu katak, Timor gasta ona osan kuaze U$ 5 biloens, maibe iha pratika dezenvolvimentu ne’ebe maka mal kontrolu eziste nafatin, nune’e ideas no planu ne’ebe halo durante ne’e ladun refleta ho kapasidade governu no estadu rasik, tanba ne’e, tuir lolos planu Master Plan ne’e konsulta uluk iha rai laran antes ba konsulta iha rai liur, Master Plan ne’e sei fo benefisiu iha Nivel importante balun, oinsa it abele halo konsultasaun ho ema seluk ho lalais no pasifiku tebes, maibe iha rai laran laiha konsultasaun ida ne’ebe mak abertu ba povu, intelektual, sosiedade sivil inklui povo Timor,”Joazito Viana kestiaona ba JNDiario iha nia knaar fatin Palapasu, Kuarta (3/4).

Joaozito Viana haktuir, tuir lolos halo konsultasaun ba entidades hotu-hotu atu nune’e dezenvolvimentu ne’e exklusivu, ida ne’e halo ho karakter Timor nian duni antes ba tuir rai seluk hanesan Singapura.

Realidade Povu laiha konesementu kona ba politika refere, durante ne’e media mak koko publika kona ba hanoin balun ne’ebe mak mai husi Mari Alkatiri ne’ebe mak politikamente hetan apoiu husi Primeiru Ministru Xanana Gusmao, nune’e bele dehan sira mak fo apoiu ba malu, nune’e sosiedade sivil inklui akademista sira durante inisiu ate agora seidauk iha dokumentu ruma kona ba politika ne’e.

Oinsa atu kontrola orsamentu estadu se sosiedade sivil laiha koinesementu. Falta konsultasaun ba komunidade no entidades hotu nudar pratika ukun nain sira ne’ebe ladun partisipativu no reprezentativu bainhira hakarak dezenvolve nia rain.