segunda-feira, 7 de março de 2011

Airin Eletrisidade Tohar, Ahi Lakan Fulan Tolu Deit, responsabilidade se nian?

Iha tinan 2009, mosu projetu Pakote Referendum inklui mos projetu balun ba area elektrisidade hari airin. Iha fatin-fatin distritus timor laran tomak iha duni projetus elektrisidade hari airin foun inklui distritu Oekusse. Elektrisidade sei lakan iha fatin fatin tuir promesa PM Xanana nian katak tinan 2010 to 2011 elektrisadede sei lakan iha timor laran tomak maibe molok mehi nee realiza airin balun tohar tiha ona tan kualidade airin sira laiha. Projeitu fornese Elektrisidade no instalasaun iha Suco Nipani Oekusse ita bele bele dehan kompleta ona maibe elektrisidade lakan fulan tolu deit airin nebe mak hari tohar. Komunidade Aldeia  2 iha Suco ne’e la bele iha ona aksesu ba elektrisidade.
Governu AMP hakarak ahi lakan ba ema hotu mas se hari airin ho kualidade tohar lalais, osan povo nian ita bele gasta saugate deit..
Problema ne’e mosu iha Loron Sesta dia 28 Fevereiro, Wainhira udan no anin boot fo impaktu ba aihun tuan ne’ebe monu no konsege istraga kuaje Fiu elektrisidade husi hamutuk airin 4.


Komunidade iha Bairo Aosnak hakfodak ho akontesemento ne’e halo sira mos hamosu perguntas. Maibe tamba sa, mak airin elektrisidade nian mos bele tohar ne’e ( mes akatahin nansa ees nijamsat nabei nmos kun ia ) haktuir pedro ( 47 Anos) ba TOLAS,
Hatutan mos husi Pedro, Aihun ne'e monu entre airin rua, no airin ida ne'ebe besik liu be aimonu ne'e latohar, maibe airin ida fali ne'ebe dok uitoan ne'e mak tohar fali.  ( Leka me Nij le apaomakta in ka nat iup a le alklota in es natipom fan reforsa tan Pedro iha ninia esplikasaun ba TOLAS.
(TOLAS tenta atu konfirma ho EDTL Distrito Oekusse, oinsa lalaok ba Manuntensaun husi Airin hirak ne’ebe at ona tamba oras nee komunidade labele aksesu ba ahi.
Maibe sidauk hetan konfirmasaun klaru. Iha parte seluk, komunidade kuntinua ejiji ba chefi Suco hodi hatoo problema nee ba distrito no nasional.
Problema iha oin , maibe se los mak atu husu tulun ba?

3 comentários:

  1. Hau hare ne'e asumsi inosensia husi povu. Sim...kestaun kwalidadi tekniku involve maibe, la-signifika totalmente, satan airin ne'ebe halo lori semente....sira ne'ebe halo hosi besi kedan mos bele "kleuk" kuandu monu ba rai ho gravitasaun ne'ebe signifikante.

    Parese ita tenki rekomenda Guvernu, liu-liu ba serbisu EDTL iha Oecussi ka TLS tomak katak iha perimetru sira ne'ebe airin sira harii-ba labele iha kualker ai ruma hodi nune'e wainhira anin boot akontese sei hala'i livre ---ita tenki barani atu kuriji serbisu ida ne'e karik laos tuir asaun maibe ho regulamentu ruma ne'ebe EDTL responsabiliza....keta ba simu osan deit, sae kareta liu-hare deit,,mas la-harii konseitu ruma nudar simbolu matenek no kapasidadi atu serve kbit-laek ka povu iha Oecussi. No kuandu akontese buat ruma hanesan ne'e povu ho povu mak heksesuk malun ka sai abitua ba kurisiedadi inosensia.

    Obrigadu,

    ResponderEliminar
  2. Ne'e laos satan tuir notisias ne'e airin sira ne'e tohar iha semana pasadu, konta ba mai ohin halo semana 2 ona, oinsa mak buat ne'e sei husik hela deit hansa ne'e?

    se los mak tengki ba halo manuntensaun, Kompanha se nia kontrakto hotu ona, nia fila, fulan 3 deit mos nia fila ona, sei la ba fali halo manuntensaun .

    ResponderEliminar
  3. Sim, ne'e klaru dunik. Kwalidadi konstruisaun ka produtu airin ladun diak hodi nune'e karik baku bosok deit nia tohar ona......

    Problema mak ne'e,,,,durante tinan 8 nia laran mais e menus ita Oecussi oan bele dehan katak ita so simu deit, no simu deit, maibe laiha valor atu bele dehan hau lakoi hau prefere seluk. Pior liu, povu laiha mekanismu (nebe kria hosi guvernu) atu bele involve iha asegura kwalidadi servisu ne'ebe diak.

    Hanesan deit mos ho kazu projektu estrada iha pakote Referendum liu-ba liu-liu iha suco Malelat....Ate Chefe Suco rasik mos lahatene prosesu halo no servisu nain sira iha estrada (halo selokan, etc) tama ba Suco malelat...Nia rasik sai penonton haensan uma nain ida...Agora tinan ne'e tuir mai udan tun valeta kuak mos rahun....Povo no Chefe Suco atu husu ba se'e, liu-hosi meus saida??? MULUT KITA TERSENYUM, TAPI HATI DAN PIKIRAN NGAMBANG.

    Agora, projektu harii airin ne'e se-mak hala'o hodi kompanhia husi ne'ebe no lori/tanba Oecussi oan ida ne'ebe nia pareser....klaru imi hatene mos,,katak imposivel povu inosensia (ne'ebe sempre basa liman deit) mak fo pareser ou halo kolusaun hodi fo ema husi liur mak halo projektu ne'e. Karik airin eletrisidadi ne'ebe monu tena tanba kestaun kwalidadi de obra ne'ebe hala'o tena, entaun lalika baralha ita hotu nia nia sintidu moris hamutuk no goza kwalidadi moris, ita hatene klaru ne'e guvernu liu-liu Sekretario de Estado no Administrador mak tenki isplika, maibe laos ema seluk tanba sira laheten. Hau mos fiar katak sei iha tan kazu sira seluk mos ne'ebe povu no ita-hotu hatene hela sira nia problema maibe ita lakoi dehan sai karik lahare ba ita nia kotuk ou karik seidauk to'o momentum ne'ebe diak ba ita. Ita hotu nune'e sei husik tan deit vota nain sira konfundi no kontinua harohan mai ita-matenek-nain Oecussi nian, sira nia inosensia de justifika ka klarifika.

    Karik ita labele nega ida ne'e hotu, obrigadu.

    ResponderEliminar